Kolm kümnendikku kraadist ei näi kuigi suure jahenemisena, kuid teadlaste jaoks on suure ookeaniala jahenemine sellises ulatuses kõigest mõne aastaga sensatsiooniks, mida on keeruline seletada, vahendab Novaator Nature uudist.

Atlandi ookeani jahenemine neljakümne aasta eest võib olla seletuseks samaaegsele kliima jahenemisele põhjapoolkeral. Siiani on kliima mõningast jahenemist seostatud atmosfääri läbipaistvuse vähenemisega, mis kaasnes tööstusliku saastega. Kui aga süüdi on hoopis maailmameri, siis tuleb põhjust otsida ilmselt ookeani termohaliinse tsirkulatsiooni iseärasuste muutumisest.

Teadlased avastasid meretemperatuuride anomaalia, kui võtsid  vaatluse alla uurimislaevadel sel ajal teostatud temperatuurimõõtmised. Samas tuleb selliste andmete tõlgendamisel olla ettevaatlik, sest mõõtmismetoodikast ja kasutatavatest instrumentidest tulenevalt võivad esineda mitmesugused vead.

2008. aastal näitas sama töörühm, et pärast Teist maailmasõda teostatud mõõtmised näitasid jahenemistrendi seetõttu, et kasutusele olid võetud teistsugused instrumendid ning mingit tegelikku jahenemist ei olnudki. „Seega kulutasime ka seekord rohkelt energiat, et otsida võimalikke muid seletusi jahenemisele,” ütleb Phil Jones East Anglia ülikoolist.

Mis täpselt Atlandi ookeani põhjaosas neljakümne aasta eest juhtus, pole selge, kuid teadlased kahtlustavad peamiselt hoovusi. Golfi hoovus mõjutab Euroopa kliimat, kandes madalamatelt laiustelt pärit soojust põhja poole. Põhja poole liikudes hoovus jaheneb ning selle suhteline soolsus suureneb, mistõttu ühel hetkel kaotab ta ujuvuse ning sukeldub sügavamatesse ookeanikihtidesse ning liigub süvahoovusena tagasi lõuna suunas.

Teadlased kahtlustavad, et kui globaalse soojenemise tagajärjel satub arktilistelt aladelt merre senisest rohkem magedat vett, võib ka Golfi hoovus nõrgeneda ning Euroopa kliima muutub senisest jahedamaks. On võimalik, et neljakümne aasta eest juhtuski Atlandi ookeani põhjaosas ajutiselt midagi taolist, mis mõjus jahutavalt terve põhjapoolkera kliimale ning näitas ilmekalt, kuivõrd olulisel kohal on Atlandi ookeani põhjaosa globaalses kliimasüsteemis. Sellele arvamusele lisab tuge ka asjaolu, et samaaegselt jahenemisele täheldati Põhja-Atlandil ka nähtust nimega Suur soolsusanomaalia.

Kõik teadlased siiski ei kiida uut hüpoteesi heaks. Michael Mann Pennsylvania osariigi ülikoolist arvab endiselt, et aerosoolid on jahenemise tõenäolisemad põhjustajad. „Ma pole kindel, et üks isoleeritud sündmus seletab kogutud andmeid paremini kui pikaajaliselt atmosfääri sattunud tööstuslik saaste,” ütleb Mann.