Võti peitub ämblike liikumisviisis, mille puhul lastakse niidi otsas kõlkudes tuulel end sihtkohta kanda ning klammerdutakse siis pea alaspidi selle külge, luues nõnda algus- ja lõpp-punkti vahele niidist silla, vahendavad
.

Eksperiment tõestas, et väiksemal kasvul on selliste manöövrite õnnestumisel suur tähtsus.

Labori tuuletunnelis tehtud katses ilmnes, et nende ämblikuliikide isased, kellel on niisugune sildumine peamisi liikumisviise, saavutasid väiksema kasvu tõttu kiiremini paremad positsioonid nii toitumiseks kui ka paaritumiseks sobivate emaste kohtamiseks.

Seejuures jõudsid teadlased arusaamisele, et emastel ämblikel pole mingit põhjust saavida olal väiksem, sest suurem kasv annab neile eeliseid järglaste hankimisel.

Vaatluse all oli 204 ämblikku 13 liigist. Uuring ilmus ajakirjas BMC Evolutionary Biology.