Miks imelikud inimesed meis judinaid tekitavad?
Enamikul juhtudest on väike matkimine kasuks, selgitas uurimuse kaasautor, Hollandi Groningeni ülikooli sotsiaalpsühholoog Pontus Leander, vahendab ajakiri Science.
Sõbrad kopeerivad sageli üksteise kõnerütme ja kehakeelt; taolist matkimist nimetatakse käitumuslikuks kaitsevärvuseks (ingl behavioral mimicry). Psühholoogid oletavad, et taoline käitumine, mida kumbki osapool enamasti ei märka, võib aidata tugevdada vastastikust usaldust,
Leander möönis, et on ka iseennast ajuti tabanud maneeride matkimiselt. Näiteks kolis ta hiljuti USA Põhja-Carolina osariigist Hollandisse ja hakkas kolleegidega vesteldes märkamatult omaks võtma nende madalmaade aktsenti.
Taoline käitumine ei pruugi aga igas olukorras sobilik olla, rõhutas Leander. Hiljuti näitasid uurijad näiteks, et kui juhtival positsioonil inimesed hakkavad oma alluvate käitumist kopeerima, tabab alluvaid peagi vaimne kurnatus — märk sellest, et nende ajud teevad pentsiku käitumise töötlemiseks "ületunde". Keegi ei oota rangelt ülemuselt lipitsemist, selgitas Leander, ja kui juhtivtöötaja alluvaile n-ö külje alla poeb, võib see tekitada tugevat ebamugavustunnet.
Selgitamaks välja, milliseid reaktsioone taoline imelikkus õigupoolest esile kutsub, konstrueeris Leander koos kolleegidega lihtsa katse.
Üks katse läbiviijatest küsitles eraldi 40 kolledžitudengit, muutes oma käitumist isikuti peenel moel. Mõnedel puhkudel käitus ta semulikult, pillates vestlusse noorte kõnekeelele omaseid fraase nagu "jube äge" (ingl awesome). Teiste katsealuste suhtes käitus läbiviija ametlikumalt. Samal ajal küsitleja kas matkis tudengi kehakeelt — lösutades, kui üliõpilane lösutas või niheledes, kui küsitletav niheles — või vältis igasugust matkimist sootuks.
Seejärel täitsid tudengid ankeedi, millega püüti välja selgitada, kui külmalt või soojalt nad end vestluse ajal tundsid. See võib tunduda kummaline, möönis Leander, ent on teada, et inimesed tajuvad külma olukordades, kus nende ühiskondlik toimimine muutub ebamugavaks või muidu ebarahuldavaks — neil tekivad sõna otseses mõttes külmajudinad.
Inimesed, kes end ise üksildaseks peavad, käivad näiteks keskmisest sagedamini sooja duši all. Ankeetidest ilmnes, et tudengid tajusidki külma, kui katse läbiviija suhtluskäitumine neile pentsik paistis — see tähendab, kui ta käitus sõbralikult, aga ei matkinud maneere, või jättis professionaalse mulje, ent samas jäljendas tudengeid.
Leander nentis, et tudengeile ei saa judinaid ette heita. Semutsedes või seda vältides püstitas küsitlejarollis uurija teatud ootused eelseisva vestluse suhtes: andis mõnedel juhtudel märku, et tahab olla sõber, ja teistel, et eelistab jääda ametlikuks.
Uurija kehakeel saatis aga täpselt vastupidise sõnumi. Taoline lahknemine ühiskondlikest normidest võib inimesele tunduda vaistlikult ebamugav või suisa õõvastav. "Inimese kõhutunne ütleb, et midagi on halvasti," selgitas Leander, kelle töö on heaks meeldetuletuseks sellest, kui suurel määral suunavad inimeste käitumist tegelikult reaktsioonid, mida me endale ei teadvusta.
"Töö oli väga, väga muljetavaldav," kommenteeris Illinois' osariigis Evanstonis tegutseva Loodeülikooli sotsiaalpsühholoog Eli Finkel.
Tema osutusel kombineerib uurimus mitmeid praegusel hetkel kuumi teadusteemasid käitumuslikust kaitsevärvusest kehastatud tunnetuseni (ingl embodied cognition) — arusaamani, mille kohaselt inimesed võivad emotsioone tajuda vägagi füüsilistel viisidel.
Pariisi ärikooli INSEAD sotsiaalpsühholoog William Maddux nõustus taolise hinnanguga. Madduxi sõnul tõstab uurimus esile tõika, et ühiskondlike normide järgimine on inimestevahelise tugeva sideme loomisel kriitilise tähtsusega.
Küll aga lisas ta, et ehkki inimesed võivad matkivat käitumist teadlikult rakendada mõnedele suhtluspartneritele hea mulje jätmiseks, tuleks seda teha äärmise ettevaatusega. "Sellega ei tohi liialdada," rõhutas Maddux, "muidu pannakse seda tähele."
Töörühma uurimuse tulemused ilmuvad ajakirja Psychological Science järgmises numbris.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!