Toronto ülikooli neurobioloogid Adam Anderson ja Joshua Susskind on endi väitel oma uuringuga kummutanud levinud seisukoha, et hirm, aga ka näiteks vastikus, peegeldub näos üksnes selleks, et oma seisundist teistele teada anda.

Hirmu väljendav ilme ei tule niisiis näole ainult selleks, et hirmu väljendada; pungil silmad ja avardunud sõõrmed aitavad ähvardavat ohuallikat paremini näha ja haista.

Teadlased kirjutavad ajakirjas Nature Neuroscience, et hirmuilme suurendab nägemisvälja, kiirendab silmade liikumist ja parandab õhu kulgu läbi nina. Need muutused võimaldavad olukorda adekvaatsemalt hinnata, langetamaks põhimõtteline otsus, kas rünnata ähvardajat või pista tema eest plehku.

“Enamik inimesi arvab, et näoilmed on sotsiaalsed signaalid, mille eesmärk on tundeid kommunikeerida,” ütles Anderson. “Meie väidame, et pigem kujunesid ilmed esmalt taju reguleerimiseks. Suhtlemisfunktsioon, mis ka olemas, on lisandunud teisesena.”