Miks gripivaktsiin alati ei aita?

 (17)

Miks gripivaktsiin alati ei aita?
Gripp ja nohuFoto: Argo Ingver

Aevastused, palavik ja tatine nina – käes on jälle gripihooaeg. Igal aastal haigestub sellesse tõvesse miljoneid inimesi.

Arstid püüavad nakkust vaktsineerimistega küll peatada, ent gripiviirus on meistermuunduja ning petab väikeste mutatsioonide abil keha kaitsesüsteemi ära, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Gripiviirus muteerub igal aastal ning petab sel moel immuunsüsteemi ära. Isegi iga-aastane vaktsineerimine ei takista haigusel nakkamast.

Kõige rängemate gripiepideemiate taga on A-tüüpi gripp. See viirustüüp on eriti ohtlik, kuna sellest on mitu varianti, mis kõik muutuvad igal aastal, et immuun­süsteemist mööda pääseda.

Viirusosakeste pinnal on valgud hemaglutiniin (H) ja neuraminidaas (N). Neist valkudest on eri versioone, mis annavad viirusele nime – nt H1N1, mis on kõige sagedamini esinev variant.

Ent viiruse valgud suudavad muteeruda väga kiiresti, nii et nende välimus muutub veidi. Seega peab keha igal aastal rinda pistma gripiviiruse uue versiooniga, mida immuunsüsteemil võib olla raske ära tunda ja maha suruda.

Põhjus on selles, et pärast nakkumist keha poolt moodustatavad antikehad on programmeeritud leidma teatud piirkondi H- ja N-valkudelt, aga otsitavaid detaile ei pruugi muteerunud variandil enam olla.

Arstid töötavad igal aastal välja vaktsiini, mis on loodud võitlema gripihooaja alguses leitud viirusvariantidega, millel on suurim tõenäosus areneda epideemiaks.

Seotud lood:

Kui arstid valivad välja õiged gripivariandid, kaitsebki vaktsiin sellel aastal haiguse eest hästi. Aasta hiljem see siiski enam ei tööta, sest viirus asub rünnakule jälle uues kuues.

Loe gripiviiruse tegutsemismeetodist lähemalt jaanuari Imelisest Teadusest!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare