Mida täna vaadata? Unenägude juhtimise tehnika leidis esmakordselt kinnitust

 (7)

Uni
Uni.Foto: Anni Õnneleid

Sõltumatud uurijad kinnitasid esmakordselt ühe nn teadvustatud unenägude (ingl lucid dreaming) esilekutsumise tehnika toimimist, kusjuures täheldati, et teiste tehnikatega kombineerides võib see olla veelgi tulemuslikum. Katseperioodil hakkasid rohkem kui pooled katsealustest teadvustatud unenägusid nägema.

See on vaid nädala kestnud eksperimendi kohta rekordiline tulemus, millele lisab kaalu see, et väliseid abivahendeid ei kasutatud.

Teadvustatud unenäoks nimetatakse seisundit, milles unenäo nägija on teadlik sellest, et näeb und, ja suudab unenäo kulgu teatud määral juhtida. Nüüdisteadus on kunagi väljamõeldiseks peetud nähtuse olemasolu kinnitanud ja leidnud ka meetodeid teadvustatud unenägude ilmnemise tõenäosuse suurendamiseks.

Mõned neist meetoditest nõuavad paraku keerukate seadmete kasutamist, teised pole aga kaugeltki usaldusväärsed. Taoline olukord on probleemne kahel põhjusel: ühest küljest meeldivad inimestele teadvustatud unenäod väga, teisalt peetakse neid aga vahendiks, mis võiks aidata tõhusalt leevendada psühhotraumasid ja ohjeldada soovimatut käitumist.

Austraalia lõunapiirkonnas tegutseva Adelaide’i ülikooli psühholoogiadoktor Denholm Aspy otsustas uurida, kas olemasolevate võtete kombineerimine on eraldistest tehnikatest edukam.

Dr Aspy õpetas 169 katsealusele teadvustatud unenägude esilekutsumiseks välja töötatud nippe.

Seotud lood:

Unes või ilmsi?

Loe veel

Üks neist, nn tegelikkuse testimine (ingl reality testing) seisneb harjumuse kujundamises regulaarselt kontrollida, kas kogetavad sündmused toimuvad ilmsi või unes. Teadvustatud une seisundi mälupõhise esilekutsumise meetod MILD (ingl mnemonic induction of lucid dreams) näeb ette äratuskella tirisemapanemist viis tundi pärast uinumist ning enne uuesti uinumist endale valjul häälel sisendamist: „Järgmine kord, kui ma und näen, on mul meeles, et ma näen und.“ Lisaks peavad meetodi MILD kasutajad ette kujutama, mis tunne võiks olla näha teadvustatud unenägu.

Teadusajakirjas Dreaming ilmunud artiklis annab dr Aspy teada, et tegelikkuse testimine üksi ei andnud sugugi tulemusi, kuid katsealustest, kes ühendasid tegelikkuse testimise MILD-meetodiga, koges katseperioodil teadvustatud une seisundit 53 protsenti. 17 protsendil katsealustest ehk peaaegu viiendikul õnnestus see suisa igal ööl. Dr Aspy osutusel on selline tulemus parem kui üheski varasemas uuringus, milles ei rakendatud väliseid abivahendeid nagu spetsiaalsed maskid, mis une REM-faasi e kiire une algust tuvastavad, et seejärel magajale valgust silma lasta.

Kuna tegelikkuse testimise meetod eraldi võttes tulemusi ei andnud, nentis dr Aspy võimalust, et teadvustatud unenägude seisundi kutsus esile MILD-meetod üksi. Küll aga märkis uurija, et tema katse edukusprotsent ületab kõigi varasemate MILD-tehnikat kasutanud uuringute tulemusi — ka nende uuringute omi, mille on läbi viinud meetodi leiutaja ise.

Spontaanselt enamasti harv kogemus

Mõnel korral elu jooksul kogeb teadvustatud unenägusid spontaanselt umbes 55 protsenti inimestest, kuid enamiku jaoks meist on need harvad. Dr Aspy ise hakkas teadvustatud une vastu huvi tundma pärast seisundi kogemist lapsepõlves ning muutis oma doktoritöö teemat pärast seda, kui ööl enne doktorantuuri algust teadvustatud unenägu nägi.

Teadvustatud une seisundist ärgatakse alguses enamasti kiiresti üles, kuid sagedased kogemused võivad aidata seisundis viibimise aega pikendada kuni ühe tunni pikkuseks, selgitas dr Aspy, kes otsib juba katsealuseid osalema järgmistes teadvustatud une uuringutes. Enda sõnul määras ta katse pikkuseks ainult ühe nädala lootuses saada tulemusi piisavalt kiiresti selleks, et võimaldada tulevikus uurida teadvustatud une seisundi esilekutsumise põhist ravi halbadele unenägudele.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised