Briti teadlased väidavad, et mida kärtsum on triinukese punakuub, seda kihvtisem on tema sisemus. Tundub kindlasti üsna loogiline ka, aga tegelikult ei ole teadlastel kunagi varem õnnestunud näidata, et hoiatusvärvi ereduse ja üksikindiviidi mürgisuse vahel on tõepoolest seos olemas. Pigem kiputi arvama, et ühe liigi piires erksuse ja mürksuse vahel seos puudub, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.

Nüüd kirjutavad Jon Blunt Exeteri Ülikoolist ja ta kolleegid ajakirjas Functional Ecology, et vähemalt seitsetäpp-lepatriinude seas on asi kindel — kahvatutel isenditel on mürk lahjem, kriiskavpunastel aga kangem. Tuli ka välja, mida paremini lepatriinu noores eas toitub, seda punasem ja mürgisem täiskasvanu temast kasvab.