Metsaparandus aitab metsa paremini majandada
“Metsa rajatud tee ei aita metsal paremini kasvada, see aitab paremini majandada. Metsa väärtus tõuseb, kui sinna saab ligi,” sõnab Reimann. Meie looduslikes oludes ei ole tulemuslik metsakasvatus ilma metsaparandustöödeta võimalik.
Kui metsateed aitavad metsale paremini ligi pääseda, siis metsaparanduse teine väljund ehk kuivendussüsteemide rajamine muudab pinnase kuivemaks ning paneb puud paremini kasvama. Omajagu lõikavad sellest kasu ka marjulised ja seenelised, kes pääsevad lihtsamalt metsa ning ei pea kokku puutuma liigniiske pinnasega.
Kokkuleppel Eesti keskkonnaorganisatsioonidega RMK riigimetsa enam uusi kuivendussüsteeme ei raja, küll aga tuleb hoolt kanda olemasolevate korrasoleku eest. Metsakuivendustöid on Eestis tehtud alates 19. sajandi esimesest poolest. Alates 1950. aastast on tasapisi kuivendatud enamik riigimetsa.
2010. aastal uuendas ja rekonstrueeris RMK 5780 ha kuivendussüsteeme ning 167 km metsateid, uusi teid rajati 14 km ulatuses. Kokku ulatub metsateede pikkus riigimetsamaal 8400 km-ni ning kuivendussüsteeme on 444 205 ha.
Otsustatud on, et kõik majandatavas metsas olevad kuivendussüsteemid ja teed käiakse üle ja hooldatakse, kus vaja, 15 aasta jooksul.
Kuna metsaparandus on eelkõige metsa majandamise vahend ja sellel on ka teatud negatiivne keskkonnamõju, leidub küllalt piirkondi, mis jäävad metsaparandusest puutumata. Sellisteks aladeks on kaitsealad, kus leidub ohustatud liike ning kus metsa ei majandata.
Metsaparandust tehes arvestab RMK keskkonnamõjude analüüsist tulenevaid soovitusi, millega antud piirkonnas võimalikku negatiivset mõju leevendada. Samuti on RMK finantseerimisel töös ulatuslik rakendusuuring metsakuivenduse mõjust potentsiaalselt ohustatud liikidele, mille tulemused selguvad aasta pärast ja milles välja pakutavaid toimivaid lahendusi on plaanis kohe ka rakendada.
Vaata Terevisiooni klippi metsaparandustöödest riigimetsas!