Metsakasvataja seisab hea uue metsapõlve sirgumise eest
„Metsakasvataja töövaldkond on metsauuendamisest raieni välja: istutamine, külv, kultuurihooldus, noorendike hooldus,“ loetleb RMK Edela regiooni metsakasvataja Irina Akkatus. „Meie töö on lumest lumeni.“
Uue metsapõlvega seonduvad tööd hakkavad Irina sõnul peale sellest, et pärast raiet paneb metsnik sõltuvalt kasvukohatüübist paika peapuuliigi, millega lank uuendamisele läheb. Sobiva uuendusvõtte (külv, istutus, looduslik uuenemine) valib metsakasvataja.
Samuti teeb ta kindlaks, kas maapind langil vajab ettevalmistamist (töötlemist ketasadra vms tehnikaga), samuti tellib ta RMK taimlatest aegsasti enne istutama hakkamist ära vajalikus koguses taimi.
Lisaks annab metsnik metsakasvatajale teada, kas ja mil määral on vaja täiendada varasemalt istutatud kultuuri. Ikka võib ju juhtuda, et kõik istutatud puukesed ei lähe sajaprotsendiliselt kasvama või maiustavad kitsed-põdrad nende kallal. „Tavaliselt on vaja maapinda ette valmistada, sest siis ei tee rohukasv kultuurile liiga,“ märgib Irina. Tema vastutada on, et vastav töö ka tehtud saaks.
Kevad – istutamise aeg
Istutamisele mineva taimekoguse välja arvestamise aluseks on kultuuriseadu ehk taimede vahekaugus istutamisel. Kuusel-kasel jäetakse reavaheks 2,5 meetrit ja taimede vahele 2 meetrit. Männitaimi istutades jäetakse aga 2-meetrine reavahe ja 1,2-meetrine taimede vahe. „Kuuske istutatakse tavaliselt hektarile ca 2000 tükki, samuti ka kaski. Mände aga istutakse 3000-3500 taime,“ selgitab Irina.
Aprillis-mais saabuvad metsakasvatajale väga kiired ajad, on ju istutamise aeg suhteliselt piiratud. Istutamisega alustatakse – kui ilmaolud lubavad – naljakuu lõpus ning jõutakse lõpusirgele mais. Aga veel enne, kui istutajad lankidele suunduvad, tuleb Irinal koos abilistega taimed taimlast kohale tuua ning lankidele vedada. See ei tähenda kaugeltki alati vedu autol, sest paljudele lankidele lihtsalt masinaga ligi ei pääsegi. Siis tuleb taimed langile viia sõna otseses mõttes käe otsas. „Potitaimed istutame sel juhul sinna langile, kuhu on parem ligipääs,“ märgib Irina. Ühes männikastis on näiteks 160 taime ning vajaliku koguse saamiseks tuleb langile tassida mitmeid kaste. Edasi-tagasi käimise vältimiseks viiakse kaugematele lankidele paljasjuursed taimed – ühte kotti mahub koguni 1000 männi taime, kuid kanda on neid kergem.
Istutamisperioodiks värbab RMK hulgaliselt inimesi tööle. Irina sõnul käivad iga-aastaselt metsa istutamas näiteks endised metsandustöötajad, kes muu ameti peale läinud. Südamelähedane valdkond ikkagi. Samuti käivad istutustöödel ettevõtted, kes muidu lepingu alusel RMK noorendikke hooldavad ja raietöid teevad.
Irina täheldab, et igal aastal on ka ettevõtteid, kes korraldavad oma töötajatele metsaistutuspäeva. Raplamaal on selleks näiteks mööblit valmistav Violante, kes päeva metsatöödele pühendab.
Rohimine ja hooldustööd
Istutustöödele järgnevana võtab metsakasvataja ette kultuuri ja noorendike hooldustööd. Kultuur vajab rohimist (rohi võib puuhakatised lämmatada), noorendikuhooldus aga tähendab kehvemate ja üleliigsete puuliikide (sarapuu) väljaraiumist, et uus metsapõlv saaks segamatult sihvakaks sirguda.
„Kui rohukasv on suur, tuleb lausa kaks korda rohida,“ räägib Irina, lisades, et nii-öelda käsitsi rohides puid rohust siiski ei vabastata. Seda teevad raietöölised (nii RMK palgalised kui ka lepingulised) võsalõikajatega. Niisamuti käib noorendike hooldus. „Noorendike hooldust teeme lumeni välja,“ märgib Irina. „Vahel tuleb sügisel taimi ka kulu alt vabastada.“
Metsakasvataja tööks on lisaks eelnimetatud tööde planeerimisele ja organiseerimisele ka noorendike hindamine, milleks on oma metoodika. Iga hektari kohta võtab Irina kolm 16-ruutmeetrist ringproovitükki. Selle tarvis on tal 2,26 meetri pikkune mõõdulatt (kasutatakse ka mõõdulinti) ning tehes sellega ringi ümber oma telje, loendab ta ära kõik ringi ulatuses kasvavad puud ning paneb nende arvu liigiti kirja hindamislehele. Hindamislehele märgib ta ka pärast raiet kasvama jäävad puud.
Metsahindamist teeb ta nii enne kui ka pärast noorendikuhooldust, samuti heidab ta pilgu peale istutuslankidele, kuidas puud seal kasvama on läinud.
Mitmekülgne töö
Metsakasvataja tööajast lõviosa möödub metsas, umbes kolmandik kulub aga arvutitööle, sest uuenduslankide ja noorendike kohta käivad andmed tuleb ju ka arvutisse sisestada. Nii on iga metsatüki kohta olemas täpne ülevaade, mis seal kasvab, millises mahus ja vanuses.
Metsakasvataja töö on tihedalt seotud metsnikega – on ju metsnik see, kes teeb raielangile hoolduskava ja paneb paika, milline puuliik jääb tulevikus peapuuliigiks. Samuti annab ta kasvatajale teada, kas juba istutatud lank vajab täiendamist.
Irina teeb koostööd nelja metsnikuga, sest tema tööpiirkonda, millest pool asub Rapla- ja pool Pärnumaal, jääb nelja metsniku tööpiirkond. Kuna piirkond on lai, leiab sealt ka üpris erinevaid metsi. Palju on segametsa, aga ka niisket rabamaad või hoopis paepealsetel kuivadel muldadel kasvavat metsa.
Metsakasvataja töö jaoks vajalikke teadmisi on Irina Akkatus õppinud Luua Metsanduskoolis. Kaks aastat tagasi aga lõpetas ta lisaks ka Eesti Maaülikooli. „Tahtsin uuesti õppima minna,“ märgib ta. „Pärast Luua lõpetamist tahtsin ka, kuid õppimine jäi pooleli. Süda aga ei andnud rahu ja läksingi uuesti kooli.“
Oma tööga on naine igati rahul. On ju hea näha uut metsapõlve kasvamas. „Vahel käid noorendikul ja vaatad, et hirmus „prätsik“ on peal – ei saa aru, mis seal kasvab. Aga kui hooldustöö on tehtud, näed, kuidas aasta pärast mets on jõudu juurde saanud,“ ütleb Irina. Samuti puhkab silm istutuslankidel, nähes neil puuhakatisi sirgumas.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!