Metsa kuhjuv prügi on ühiskonnas ja majanduses toimuva peegel
Ka autorehvide metsa alla toomise trend on langenud, samas on siin selge tendents – rehve tuuakse suurte koormate kaupa ja korraga. Seega likvideerivad mõned ettevõtted selliselt oma jääke ning abi võiks olla tugevamast järelevalvest kõikide ajutiste ja väikeste rehvivahetus- ja müügipunktide üle. Halva asja juures on positiivne see, et RMK saab metsa alt korjatud rehvid kõik tasuta üle anda Rehviliidu ametlikesse kogumispunktidesse.
Eelmisel aastal koristas RMK riigimetsast kokku 137 tonni prügi, mis on 40 protsenti vähem kui aasta varem. Enim oli mullu prügi Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal ning seda just suurte linnade ümbruse riigimetsades. Tänu ennetustööle ja teavitus-koristuskampaaniatele on olukord siiski järjest paranenud.
Ohtlikud jäätmed
Lisaks tavaprügile koristas RMK mullu riigimetsast ligi 9 tonni ohtlikke jäätmeid. Need on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale: koduses majapidamises laialtlevinud eterniit, vanad päevavalguslambid, vanaõli, patareid, värvi- ja lakijäägid, pestitsiidid, freoon (vanades külmkappides leiduv), elektroonikajäägid, erinevad meditsiinijäätmed.
Valdava osa mullu metsast koristatud ohtlikest jäätmetest moodustasid eterniidi-jäätmed. Oli ka tõeliselt ohtlikke jäätmeid, näiteks Tartumaalt leiti sajakilone vaat toksilise kemikaaliga. Harjumaalt, Pakri poolsaarelt avastati 140 kg elavhõbedaga reostunud pinnast ja 1 kg elavhõbedajääke, mis likvideeriti erispetsialistide abiga.
Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale ja inimesele kahjulikud. Seetõttu ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse (st paigutada koos tavajäätmetega ühte konteinerisse), vaid nad vajavad erikäitlust. Samuti ei tohi ohtlikke jäätmeid põletada või juhtida kanalisatsiooni. Väga suurt ohtu kujutavad plahvatusohtlikud ja oksüdeerivad ained. Kuna neid paigutatakse reeglina metsa alla mingis anumas, siis võib selle purunemisel või mitteprofessionaalsel käitlemisel olla väga tõsised tagajärjed. Seega tuleb taoliste ainete ohutuks tegemisel kasutada kindlasti erispetsialistide abi.
Mida teha, kui märkad reostajat?
Kui märkab metsas reostajat, tuleks sellest teavitada Keskkonnainspektsiooni (tel 1313 töötab ööpäevaringselt) ja/või politseid ning võimalusel fikseerida fakte. Tee pilt – tänapäevaste telefonidega on see lihtne –, kirjuta üles autonumber jne.
Juhul, kui reostajat ei ole võimalik tuvastada, alles seejärel on jäätmete likvideerimise kohustus maaomanikul.
2010. aastal tuvastas Keskkonnainspektsioon üle Eesti 237 jäätmetega seotud rikkumist. Trahv ebaseadusliku prügi ladustamise eest eraisikule on kuni 1150,4 eurot (18 000 kr) ja juriidilisele isikule kuni 3195,6 eurot (50 000 kr).
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!