Mesilaste väljasuremise mõistatus süveneb

Maoparasiidi ja viiruste antud ühine topelthaak võib selgitada nelja viimase aasta jooksul täheldatud mesilaste salapärast väljasuremist.

Mesilased, keda vaevasid korraga nii seenparasiit

Nosema ceranae

kui mõni käputäiest RNA-viirustest, pärinesid palju tõenäolisemalt kahaneva populatsiooniga kui tervetest peredest, teatasid uurijad, vahendab ScienceNews.

Taoline avastus kujutab endast uut pööret keerukas ja mitmetahulises teaduslikus probleemis, millele on nimeks pandud “mesilasperede kollapsisündroom” (ingl colony collapse disorder), mida muudab aina pakilisemaks 2006. aastal alanud USA mesinike jätkuv laostumine.

Ameerika meetöösturite organisatsiooni Apiary Inspectors of America andmetel on põntsu saanud ligi veerand mesilasepidajaist. Nii meetootjad kui mesinikud, kes rendivad oma mesilasi välja saaki tolmeldama, on teatanud 30-90 protsendi mesilasperede kaotusest. 2009.-2010. aasta talve kahjusid hindava üleriigilise statistika kohaselt on üle 30 protsendi peredest ühel või teisel põhjusel hävinud.

“Me arvame, et Nosema jätab mesilased muudele nakkustele avatumaks,” ütleb USA põllumajandusministeeriumi Marylandi osariigis asuva Beltsville’i uurimiskeskuse teadur Jay Evans uusi tulemusi esitledes. “Praeguse mudeli kohaselt on Nosema-parasiit selliste nakkushaiguste ettekuulutajaks, mis võivad perede kollapsisündroomi põhjustada.”

Selline vaade tähendab edasiminekut: 2007. aastal arutasid paljud teadlased, millist rolli Nosema ceranae võiks mesilasperede hävimises mängida, ent Evansil ja tema kolleegidel ei õnnestunud leida selget seost tolle parasiidi ja kahjustatud perede vahel.

Alles siis, kui teadlased asusid uurima muude sümptomite seas “mesilaste kõhulahtisust” põhjustavat N. ceranae patogeeni kombinatsioonis perekonda dicistroviridae kuuluvate RNA-viirustega, ilmnes Evansi kinnitusel tugev korrelatsioon.

N. ceranae on USA-s ja Euroopas suhteliselt uus haigus. Esmakordselt diagnoositi seda kodustatud mesilasperedel vaid paar aastat enne mesilaste arvu kahanemise algust, ning sellest ajast alates on see kujunenud domineerivaks Nosema-liigiks, ütleb Evans.

California Davise ülikooli mesindusspetsialisti Eric Musseni sõnul on väga raske on öelda, kas mesilasperede suremise sündroomis on süüdi viirus, Nosema või midagi hoopis muud. “Viiruseid leidub ka hea tervisega peredes. Nosema ceranae on igal pool. Aga ma eeldan, et kui parasiit juba olemas on, siis mõjutab see kindlasti kuidagi ka mesilaste vastupanuvõimet viirustele. Minu meelest on see loogiline,” ütleb ta.

Ehkki Nosemat saab antibiootikumi-põhise ravimiga ravida, on Musseni väitel sellest parasiidist eriti keeruline lõplikult vabaneda. Sama kehtib viiruste kohta, ehkki praegu tegeldakse uute meetodite kallal, millega kahandada mesilasperede viirustesse nakatumise üldiseid tasemeid. Viiruseid levitavad lestad on samuti osa probleemist. “Meil on hädaolukord, kus kõik need surved on korraga koondunud mesilasi ohustama.”