Merest pardale ei pääse: suured laevad jäävad inimeste päästmisega endiselt hätta

Kui reisiparvlaev Estonia 28. septembril 1994 uppus, jõudsid õnnetuskohta kõigepealt suured reisilaevad, mis olid võimelised päästma vaid kokku 34 inimest, ülejäänud 104 pääsenut toodi merest välja tänu helikopterite abile. Ja paraku peab Rootsi merepäästeteenistus tänaseni tunnistama, et suured reisilaevad ei tule toime inimeste päästmisega.

Päästepaatide vette laskmine on küll tehtud üsna lihtsaks, aga seda ei saa ju pääsemiseks lugeda, kui märjad ja lõdisevad merehädalised on päästepaati tõmmatud - neid on vaja sealt võimalikult ruttu ka edasi, soojadesse ruumidesse toimetada. Siin tuleb aga laevade suurus pigem kahjuks, kinnitas Rootsi raadiole mereturvalisuse eest vastutav Mikael Hinnerson. Laeva pardale merest enamasti ei pääse.

Alates Estonia hukust on rahvusvaheline merendusorganisatsioon IMO karmistanud küll nõudeid, et uued laevad peavad olema varustatud süsteemidega, mis võimaldab inimest merest välja tuua, aga siin on veel palju ära teha. Üksiku merehädalisega pole enam probleeme, sajaga ei tuleks aga laevad enam toime. Igatahes suurte laevaõnnetuste puhul massiline inimeste merest välja toomine on tänaseni võimatu. 

Rootsi on ka ÜRO-s palju lobitööd teinud, aga siduvate kokkulepete saavutamine laevade ümberhitamiseks ei ole olnud lihtne.

Estonia hukk

28. septembril 1994 kell 0.20 (Rootsi aja järgi, meil oli kell tund aega hilisem) anti visiiri rebenemise tõttu Estonia meeskonnale häire, täpselt pool tundi hiljem see reisiparvlaev uppus, viies märga hauda kaasa 852 inimest.

Kuna laevaõnnetus leidis aset Soome päästeteenistuse alas, siis kutsuti seal appi helikopterid, nii päästeteenistusest kui Soome armeest, lähistel paiknenud laevad suunati päästetöödele, ning kohapeal juhtis sündmusi Silja Europa kapten. Rootsi päästeteenistus kutsuti appi kell 1.00, ehk siis kui laev oli juba uppunud, ka nemad saatsid sündmuspaika helikoptereid. Päästetöödele jõudis veel kaks helikopterit Taanist, üks Eestist ja üks Venemaalt, kitjutab nn Kamedo-raport.

• M/S Mariella jõudis sündmuspaigale kell 1.12, ja selle laeva pardale suudeti tuua 15 inimest Estonia päästeparvedelt. Lisaks tõid Soome helikopterid sinna 11 pääsenut, kes merest välja toodi.
• M/S Silja Europa saabus sündmuspaika kell 1.30. Päästepaate tormise ilma tõttu vette lasta ei suudetud, pardale pääses vaid üks merehädaline, kes ronis üles laeva trosse pidi ja veel viis, keda tõi kohale helikopter.
• M/S Silja Symphony oli sündmuspaigas kell 1.40. Päästepaate ei suudetud ka sellelt merre lasta, merest kedagi otse pardale tuua polnud võimalik, kuigi helikopterite abil õnnestus sinna viia 20 pääsenut.
• M/S Isabella oli sündmuspaigas kell 1.52. Sellele alusele õnnestus päästeparvedelt tuua 17 inimest.
• Seejärel saabus sünduspaika ridamisi ka väiksemaid aluseid ja üks neist suutis ka kell 5.15 veel merest ühe pääsenu pardale tuua.

Merest pääsenuist üks suri veel haiglas, kokku tuli katastroofist seega eluga välja 94 reisijat ja 43 meeskonnaliiget, enamikus mehi. Estonia tugeva kalde tõttu selle laeva päästepaate kasutada polnud võimalik, paljud merre jõudnud ei olnud isegi jõudnud ennast korralikumalt riide panna, ka päästeveste ei jõutud korralikult kinnitada.