Meie planeeti Maa tabas seletamatu osakestevoog
Maad pommitatakse pidevalt kosmiliste kiirtega – suurel kiirusel liikuvate laetud osakeste voogudega. Ülaatmosfääris leiduvate aatomitega kokkupõrgates vabanevad neutronid, mis omakorda lämmastik-14 aatomitega põrkuvad, vahendab ERR Teadus.
Saaduse ebastabiilsuse tõttu muundub see radiosüsinik-14'ks, protsessi käigus moodustub seejuures veel üks vesinikuaatom. Ilma pideva uue radiosüsiniku moodustumiseta muutuks näiteks nooremate, kuni 60 000 aasta vanuste arheoloogiliste leidude täpne dateerimine tunduvalt raskemaks kui mitte suisa võimatuks.
Harilikult on selle hulk atmosfääris pea konstantne. Radiosüsinikku laguneb sama palju, kui juurde tekib. Isotoobi hulka saab mõjutada vaid päikeseaktiivsus või läheduses toimuvad supernoovaplahvatused. Peamiselt puudes leiduva radiosüsinikku hulga määramisel leitud ajalise vastavuse parimaks resolutsiooniks on umbes viis aastat.
Viimase kümne tuhande aasta jooksul on C-14 hulk kümne aastase perioodi vältel üle 0,03% kasvanud vaid kolmel korral. Nagoya ülikooli töörühm eesotsas Fusa Miyake'ga otsustas ühte perioodi seedrite aastaringide põhjal täpsemalt uurida.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!