Samas tõstatab uurimus olulise küsimuse — nimelt on isapoolne esiisa 84.000 aastat noorem kui emapoolne esiema.
Teadlased usuvad, et ka sellele mõistatusele on olemas lahendus. Teadlased arvavad, et inimese geneetika arenes kui mosaiik, kusjuures moodsa inimese DNA erinevad osad tekkisid erinevatel aegadel.
Kivististest saadud andmed näitavad, et moodne inimene pärineb Aafrikas umbes 150.000 aasta tagusest ajast.
Aafrika hüpoteesi kinnitab ka emalt päritud DNA uuringud,
Nende uuringute alusel usuvad teadlased, et meie esiema oli Aafrikas 143.000 aastat tagasi elanud naine, niinimetatud Mitokondriaalne Eeva.
Isapoolse esivanema leidmiseks koostasid teadlased geneetilise sugupuu, märkides üles 1062 mehe Y kromosoomi variatsioonid. Mehed pärinevad 22 erinevast maailma regioonist, sealhulgas Pakistanist, Indiast, Kampucheast, Laosest, Austraaliast, New Guineast, Ameerikast, Malist, Sudaanist, Etioopiast ja Jaapanist.
Ka see sugupuu kinnitab Aafrika versiooni, aga näitab, et inimese isapoolne esivanem oli 84.000 aastat noorem kui emapoolne esivanem.
Kui Eeva põlvneb 150.000 aasta tagusest ajast, siis Y kromosoomi iga on vaid 80.000 aastat, ütles BBC-le dr. Spencer Wells Wellcome´i Geneetikakeskusest.
