Krakowi (Poola) teadlaste töörühm hindas funktsionaalse magnetresonants-tomograafia (fMRI) abil ajutegevust 40 vabatahtlikul, kellele näidati mitmesuguseid pilte, vahendab BBC.

Meeste ajus aktiviseerusid piirkonnad, mis üritasid välja nuputada, kuidas kõige paremini ohtu vältida või sellele vastu astuda, naiste ajus osutusid Põhja-Ameerika radioloogide liidule esitatud uurimuse kohaselt aktiivsemaks aga tundekeskused.

Krakowi Jagellooni ülikooli haiglas skanniti 21 mehe ja 19 naise ajusid. Ajutegevust mõõdeti sel ajal, kui katsealused vaatasid pilte igapäevastest objektidest ja olukordadest, mis olid konstrueeritud esile kutsuma erinevaid tundeseisundeid.

Pilte kuvati kahes voorus. Esimeses faasis näidati ainult negatiivse emotsionaalse laenguga pilte, teises ainult positiivseid.

Negatiivseid pilte vaadates ilmnes naistel tugevam ja ulatuslikum aktiivsus vasemas taalamuses ehk vaheaju piirkonnas, mis vahendab aistitud teavet aju valu- ja naudingukeskustesse.

Meestel ilmnes suurem aktiivsus suuraju poolkera viiendas sagaras, nn saares ehk insulas, mis etendab olulist rolli selliste tahtele allumatute funktsioonide juhtimisel nagu hingamine, pulsisagedus ja seedetegevus.

Põhimõtteliselt valmistab aktiivsus aju selles osas keha ette kas ohu eest pagemiseks või sellele otse vastu astumiseks — niinimetatud võitle-või-põgene-reaktsiooniks.

“See võib anda märku, et ohuolukorras astuvad mehed konkreetseid samme tõenäolisemalt kui naised,” ütleb uurija Andrzej Urbanik.

Positiivsete piltide vaatamise peale aktiviseerus naistel mäluga seonduv ajupiirkond, samas kui meestel ilmnes suurem aktiivsus nähtava teabe töötlemisega tegelevas piirkonnas.

Taoliste erinevuste põhjal võib järeldada, et naised analüüsivad positiivseid stiimuleid laiemas ühiskondlikus kontekstis ning seondavad positiivseid kuvandeid konkreetsete mälestustega, usub Urbanik.

Näiteks võib naeratavat sülelast kujutav foto elustada naise mälestusi tema enda lapsest samas vanuses. Meeste reaktsioonid on aga, vastupidi, vähem emotsionaalsed.