Ilma selle molekulita spermid on kehvad ujujad ega pruugi munarakuni jõuda. Vigast geenivarianti kannab suur osa meestest. Geen nimega DEFB126 kodeerib valku, mis aitab spermil liikuda. Defektne geenialleel tekitab olukorra, kus küpsevad spermid jäävad vajaliku proteiinita.

Valgu puudumine ei muuda spermi väljanägemist, kuid tekitab suured liikumisraskused. Ilmselt ei suuda spermatosoidid valgu abita naise suguteedes olevat lima läbida.

Rahvusvaheline teadlaste rühm uuris geeni mõju Hiina Rahvavabariigi abielupaaridel. Selgus, et naised, kelle partneril oli kaks vigast geenikoopiat, jäid väiksema tõenäosusega rasedaks. Lapseootele jäämiseks kulus neil mitu kuud rohkem.

Samalaadsed uuringud tehti ka USAs, Suurbritannias, Jaapanis ja Aafrikas. Selgus, et mutatsioon on laialt levinud. Umbes pooltel meestest on üks vigane geenikoopia, neljandik kannab kahte vigast geenivarianti.

"Kahe defektse alleeliga mees võib isaks saada, kuid see võtab tal tunduvalt kauem aega," ütles uuringu üks autoritest Edward Hollox, kes töötab Leicesteri ülikoolis.

Holloxi sõnul võib avastus aidata viljakusmuredega paare. Geenitestiga saab üles leida mehed, kellel võib tekkida lapse eostamisega raskusi.