Marssi kattis Maast 1000 korda paksem kasvuhoonegaaside tekk
Vee ja atmosfääri lendumine toimub mitmel eri viisil. Laetud osakesed lüüakse minema päikesetuule pommitamise tulemusel ning neutraalsed osakesed, nagu hapniku aatomid, kipuvad niisama minema voolama. Peale selle arvatakse, et kunagi kadus suur osa atmosfäärist kokkupõrgetel erinevate taevakehadega. Selle kõige uurimiseks on teadlastel praegu kasutada vaid kaudsed andmed ning 35 aasta tagused mõõtmistulemused satelliidilt Viking, kirjutab PhysOrg.com.
Aastal 2013 saabub aga Marsile asja uurima 485 miljoni dollarine sond MAVEN (Mars Atmosphere and Volatile EvolutioN), mis peaks selgitama täpselt välja, mida ja kui palju atmosfäärist lendub.
Eesmärk on punase planeedi atmosfääri kadumist uurides välja selgitada, missugune see nägi välja ajal mil tema pind oli kaetud ookeanidega ning kuhu on see vesi kadunud. Mida rohkem on andmeid ja mida täpsemad need on, seda detailsem saab Marsi ajaloost tekkiv pilt.
Kuna Marss on väga suure potentsiaaliga väliskoloonia sihtkoht, siis selline informatsioon osutub hädavajalikus ajal, mil algab esimeste suvilate ehitus meie punasel naabril.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!