Märka kevadet: lase vahtramahla ja kuulata kakkude huikamist!
„Tõepoolest, on juba väga kevadine,“ märgib RMK Kabli looduskeskuse juht Küllike Sisask. „Kabli linnujaama kohal on juba põldlõokesi nähtud. Samuti on näha üksikuid kuldnokki. Ühel päeval olid siin sangleppade ladvad paksult siisikesi täis ja laulsid valjult, nii et päris huvitav kontsert oli. Kui linnud laulavad, on kevad lähedal!“
Märgatavalt elavamaks ja ka lärmakamaks on muutunud hallvaresed ja hakid. Viimatimärgitud lendavad käratsevate salkadena ringi, vareseid aga silmab tihtipeale kahekesi puuokstel plaane pidamas. Neil on peagi käes pesaehitusaeg, millega nad juba aprillis algust teevad.
Endast märku – ja mida päikselisem päev, seda valjemalt – annavad juba pikemat aega rasvatihased, kelle plekine kilksutamine linnades isegi automürinast üle käib. Neile sekundeerivad sinitihased tasasemalt ja meloodilisemalt si-si-si-sii hüüdes.
Esimesed rändajad kohal
„Hoidke silmad ja kõrvad lahti,“ ärgitab RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuht Marju Pajumets rahvast loodusesse kevadet märkama minema.
Lihulas on näiteks näha künnivareste kolooniaid – just nemad on rändlindudest esimesed tagasisaabujad, et tagada omale siin parim pesitsuskoht.
„Ka kiivitajad on teeäärsetesse koondunud, on ju lumest lagedat ala veel vähe,“ täheldab Pajumets, manitsedes autojuhte valvas olema ja ettevaatlikult sõitma. „Kui ilm ka veel vilets on, ei olegi lindudel mujal olla kui teeservades,“ tõdeb ta. Matsalu kandis on näha olnud ka üksikuid hallhanesid-luurajaid.
Kasari jõel, seal, kus on vaba vett, võib imetleda merikotkaste vigurlendu – see on osake nende võimsate lindude kevadmängust. Vaba vee äärde meelitavad kotkaid sinna koondunud veelinnud, kellest nad omale kõhutäidet loodavad.
„Rohevintidel ja puukoristajatel on kevadine laul lahti ning peagi on oodata ka rähni trummeldamist,“ osutab Marju Pajumets märkidele, millele tasub tähelepanu pöörata. Hilistele uitajatele soovitab ta õhtul hilja kuulatada metsaserval või pargis kakkude huikamist – neil on käes pulmamängu aeg.
Karujäljed ja vahtramahl
Et kevad on saabumas tunnevad ka talveunest virguvad pruunkarud. Seiklusmatkade korraldaja Bert Rähni silmas eelmise nädala lõpus karujälgi Raplamaa ja Järvamaa piiril Vahastu kandis. Rähni teatel oli tegu 13–14 sentimeetrit laia jäljega, mis kuulus selle tundemärgi järgi noorele isakarule. Ka talvetukkujad – kährikud on tegusad ja virged.
Puudest-põõsaste hulgast on kõige lihtsam kevadele viitavaid tundemärke minna otsima kraavipervedel kasvavatelt pajudelt, kes on urbadelt pruuni kiivri maha heitnud, näidates pehmet ja valget „tibu“.
Vahtramahla igatsejad võivad aga purgid-pudelid välja kraamida, sest vaher juba jookseb. Ja kui öösel kipubki mahlanire jääpurikaks külmuma, siis päeval päiksega tilgub vaher juba päris hoolega.
Esmaspäeval, 21. märtsil astub kevad ka ametlikult oma õigustesse – tänavu tuleb ta öösel kell 1.21.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!