Mammutite kõhugaasid rikkusid muistse kliima

Teadlased usuvad, et mammutid aitasid enam kui 13 000 aasta eest atmosfääri metaaniga täita ja Maad soojendada.

Ekspertide hinnangul paiskasid nad koos teiste tänaseks välja surnud suurte taimtoiduliste imetajatega igal aastal õhku umbes 9,5 miljonit tonni kasvuhoonegaasi, vahendab The Daily Telegraph.

Kui väga suurt kasvu loomad ehk “megafauna” esindajad välja surid, langes järsult atmosfääri metaanisisaldus, mis mõjutas ka kliimat.

Jääproovidesse lõksu jäänud gaaside analüüs annab mõista, et loomsete emissioonide kadumise arvele võib kirjutada suure osa tasemete langusest.

“Toonased muudatused metaani kontsentratsioonis paistavad olevat ainulaadsed,” teatasid uurijad ajakirjas Nature Geoscience.

Metaan on võimas kasvuhoonegaas. USA New Mexico ülikooli doktori Felisa Smithi juhitud teadlased osutasid, et külmalaine tabas Maad umbes samaaegselt metaanitasemete kukkumisega.

“Meie arvutused annavad mõista, et Uue Maailma megafauna väljasuremise tõttu kahanenud metaaniemissioonidel võis selles oma osa olla,” kirjutasid nad.

Umbes 13 400 aasta eest asustasid Ameerika mandreid tihedalt väga kerekad taimesööjad nagu mammutid, kaamellased ja hiidlaisikud, ning sealne liigirikkus oli mitmekesisem kui praeguses Aafrikas. Umbes 11 500 aasta taguseks perioodiks oli 80% neist hiidimetajatest igaveseks kadunud.

Enam kui 114 liigi kadumine leidis aset umbes tuhat aastat pärast esimeste inimeste saabumist Uude Maailma. Eksperdid vaidlevad siiamaani selle üle, kui suurel määral inimestest kütid-korilased väljasuremisele kaasa aitasid.