Mis tingis õitsva maiade ühiskonna kokkuvarisemise, inimkonna eelajaloo ühe suurima demograafilise katastroofi? Seda on teadlased kaua uurinud ning mõned neist arvavad teadvat ka vastust, vahendab teadusportaal PhysOrg.

"Nad tegid seda endaga ise," kinnitab teenekas arheoloog Tom Sever värskele uuringule tuginedes.

"Maiasid kujutatakse tihti rahvana, mis elas oma keskkonnaga täielikus kooskõlas," ütleb doktorant Robert Griffin. "Kuid nagu paljud teised kultuurid enne ja pärast neid, raiusid nad viimaks maha metsad ja hävitasid maastiku, püüdes raskel ajal kuidagi toime tulla."

Umbes sel ajal, kui maiad kaduma hakkasid, saabus suur põud. Kokkuvarisemise ajal olid maiad üle kogu mandri metsad maha raiunud, et teha ruumi maisipõldudele ja toita vohavat elanikkonda. Puid raiuti maha ka põletuseks ja ehitusmaterjalide valmistamiseks.

"Selleks, et kuumutada piisavalt lubjakivi üheainsa ruutmeetri lubjakrohvi valmistamiseks, mida maiad kasutasid oma röögatute templite, reservuaaride ja mälestusmärkide ehitamisel, oli vaja põletada 20 puud," selgitab Sever.

Koos oma töörühmaga kasutas Sever arvutisimulatsioone, milles mudeldati seda, kuidas metsa maharaiumisel võis olla oma roll põua süvendamisel. Metsaraie mõjude isoleerimiseks kasutati oma paikapidavust tõestanud kliima-raalmudeleid, täpsemalt Pennsylvania osariikliku ülikooli ja USA riikliku atmosfääriuuringute keskuse koostöös arendatud keskmise suurusega (ingl mesoscale) atmosfääriringluse mudelit MM5 ning mudelit CCSM (Community Climate System Model).

"Mudeldasime kõige mustema ja kõige helgema stsenaariumi: sajaprotsendiline lageraie maiade aladel ja raie täielik puudumine," ütleb Sever. "Tulemused olid hoiatavad. Kõigi puude kaotus põhjustas kolme- kuni viiekraadise temperatuuritõusu ja sademete 20-30-protsendilise alanemise."

Sellised tulemused on kõnekad, kuid maiade allakäigu mehhanismide täielik väljaselgitamine nõuab veel uurimist. Arheoloogilised säilmed näitavad, et ehkki mõned maiade linnriigid põuaperioodidel hävisid, jäid teised ellu ja saavutasid isegi õitsva järje.

"Me usume, et eri piirkondades olid põua mõjud erinevad," selgitab Griffin, "Meie oletuste kohaselt tõid metsade piirkondliku lageraie põhjustatud temperatuuritõus ja sademete hulga langus kaasa piisavalt tõsiseid probleeme, et tõugata kaosesse mõned linnriigid."

Võimsa tsivilisatsiooni kokkuvarisemiseks ei piisa ainult ühest õnnetusest, kuid metsade maharaiumise tõttu tekkinud põud võis võimendada teisi probleeme nagu rahvarahutused, sõjad, näljahädad ja haiguste levik.