Magnetpoolus kihutab Venemaa suunas kiirusega 64 km aastas!
Teadlaste kinnitusel on viimased kaks sajandit keset jäist Kanada tühermaad paiknenud magnetiline põhjapoolus asunud Venemaa suunas teele tempoga umbes 64 kilomeetrit aastas. Viimase kümnendi jooksul on pooluse liikumiskiirus kasvanud kolmandiku võrra. See on omakorda kaasa toonud oletused, et Maa magnetväli hakkab pöörduma ja lõpuks osutavad kompassinõelad lõunasse, mitte põhja. Magnetvälja sellised pöördumised leiavad aset kolm kuni seitse korda miljoni aasta jooksul, vahendab The Independent.
Juba on nähtus hakanud häirima lennuliiklust. Florida osariigi Tampa rahvusvaheline lennuväli lõpetas äsja kuu aega kestnud maandumisradade ümbernimetamise — nimelt tähistatakse suuremal osal USA lennuväljadest stardiradu nende orientatsiooni märkivate kraadinumbritega. „Kõik tuli ümber teha; see oli üüratu projekt,“ nentis lennuvälja pressiesindaja Brenda Geoghagan.
Magnetpooluse praegune eemaldumiskiirus Kanada Ellesmere’i saarest rikub kompasside täpsust umbes ühe kraadi võrra viisaastakus, mis on sundinud USA riiklikku lennundusametit iga viie aasta tagant stardi- ja maandumisradade nimetusi muutma; samal moel kohandati radu hiljuti Fort Lauderdale’i ja Palm Beachi lennuväljadel.
Geoloogid usuvad, et magnetiline põhjapoolus (mis ei asu samas paigas päris põhjanaba e Maa kujuteldava telgpunktiga) liigub planeedi vedelast rauast koosnevas sulatuumas aset leidvate muudatuste tõttu. Esmakordselt märgati poolusetriivi 1831. aastal ning sellest ajast alates on püütud nihkumise üle hoolikalt arvet pidada.
Enamik elukutselistest navigeerijatest on orienteerumisvahendina vahetanud kompassi tehiskaaslastest sõltuvate GPS-süsteemide vastu, mis aga ei tähenda, et kompassidel enam väärtust poleks; näiteks kasutavad neid matkajad ja muud amatöör-kaardilugejad. Nii mõneski keskkonnas, kuhu satelliidisignaal ei küündi, nagu merepõhjas või maa all, jääb kompass orienteeruja ainsaks abimeheks. Naftatööstuse jaoks, kus magnetite abil arvutatakse puuraukude puurimisnurka, on magnetilise põhjapooluse asukoha pidev seiramine kriitilise tähtsusega.
Lõunas talvituvad rändlinnud, nagu ka rändava eluviisiga mereloomad, võivad poolusetriivist segadusse sattuda. Pika elueaga loomad nagu vaalad ja kilpkonnad võivad olla sunnitud oma navigatsioonivaistu tulevikus ümber kalibreerima.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!