Magamatus teeb liiga? Unevõla tasumine võib olla lihtsam kui seni arvatud

 (11)

Magamatus teeb liiga? Unevõla tasumine võib olla lihtsam kui seni arvatud
MagamineFoto: Anni Õnneleid

Puhkepäevadel põõnamine on äraütlemata mõnus. Stockholmi ülikooli stressiuuringute instituudi uneteadlaste uuring on nüüd näidanud, et see võib olla ka tõhus meede töönädala jooksul kaotatud uneaja kompenseerimiseks — hüpotees, mis pole kooskõlas seni valitsenud uskumustega.

Suurem osa uneuurijaid on väitnud, et ainus viis unevõlga tasa teha on muuta oma magamisgraafikut vähehaaval pikema aja jooksul — teisisõnu, kogu möödunud nädala jooksul magamata jäänud und ei ole võimalik ühe või kahe ööga „täis magada“.

Seda hüpoteesi uuesti testinud teadlaste töörühma uurimus ilmus teadusajakirjas Journal of Sleep Research. Uurijad analüüsisid 1997. aastal kogutud umbes 44 000 Rootsi täiskasvanu uneandmeid ja kontrollisid seejärel samade katsealuste seisundit uuesti 13 aastat hiljem.

Uurijad teatasid, et pärast segavate tegurite nagu vanus, sugu ja haridustase arvessevõtmist ilmnes, et täiskasvanud katsealused, kes magasid kogu nädala jooksul pidevalt vähem kui viis tundi ööpäevas, olid pärast 13 aasta möödumist tõenäolisemalt surnud kui katsealused, kes magasid kõigil seitsmel nädalapäeval kuus või seitse tundi.

(Oluline on seejuures märkida, et ka kõigil nädalapäevadel „üle magamine“ seondus katsealuste suurema suremusriskiga.)

Inimeste jaoks, kes armastavad end korralikult välja magada nädalavahetustel, on teadlastel siiski häid uudiseid — katsealuste jaoks, kes viiel päeval nädalas magasid liiga vähe, kuid nädala kahel viimasel päeval rohkem, polnud suremusrisk suurem kui nende jaoks, kes igal nädalapäeval tervislikul määral magasid.

Seotud lood:

Tulemused seavad kahtluse alla varasemate uneuuringute tulemused, mille raames jälgiti ainult töönädala vältel kujunenud magamisrežiimi, kuid jäeti tähelepanuta magamiskäitumine nädalavahetustel.

Uus uuring seevastu analüüsis inimeste magamiskäitumist ühes konkreetses ajahetkes. Selleks, et uuringu tulemusi veenvalt kinnitada, on siiski vaja läbi viia rohkem pikemaajalisi uuringuid, nendivad teadlased.

Kõige selle juures ei maksa unustada, et varasema suremise oht pole ainus mitterahuldavate magamisharjumustega seonduv terviserisk. Liiga lühike või ebakvaliteetne uni võib pärssida mälu tööd, söögiisu ning kognitiivset ja motoorset sooritust.

See tähendab, et aja leidmine korralikuks öiseks väljapuhkamiseks nädalapäevast hoolimata on jätkuvalt kõige tervislikum valik.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare