Maaülikoolis sündis esimene uudsel meetodil viljastatud katseklaasi-lehmavasikas

 (1)
Maaülikoolis kehavälise viljastamise ja embrüosiirdamise järel sündinud esimene lehmavasikas (vasakul). Nime väiksel loomakesel veel ei ole.
Maaülikoolis kehavälise viljastamise ja embrüosiirdamise järel sündinud esimene lehmavasikas (vasakul). Nime väiksel loomakesel veel ei ole.Foto: Eesti Maaülikool

Laupäeval nägi Rahinge farmis ilmavalgust ligi 50-kilone lehmvasikas, kes näeb välja ja käitub nagu täiesti tavaline vissi. Eriliseks muudab vasika aga tema siia ilma saabumine.

Tegemist on nimelt esimese lehmvasikaga Eestis, kes on saadud OPU-tehnoloogiaga elusloomalt punkteeritud munaraku kehavälise viljastamise, kultiveerimise ja embrüosiirdamise meetodil.

Maaülikooli tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetooli nooremteadur Elina Mark kinnitas, et tegemist on kolmanda sellelaadsel meetodil sündinud vasikaga Eestis. Esimene pullvasikas sündis mullu augustis ja tema on juba tubli noorloom. Teine pullvasikas nägi ilmavalgust 2. jaanuaril ja 27. jaanuaril sündis lõpuks ka oodatud lehmvasikas.

Maaülikooli veterinaariateadlased soovivad välja arendada veise embrüote kehavälise tootmise teenuse, et tihendada teadlaste ja praktikute koostööd ning parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet.

Meetod kui selline on lihtsustatult öeldes karja tippgeneetika maksimaalne kasutamine piima- ja lihatootja huvides, selgitas Mark. Nimelt valib farmi juht välja parimate geneetiliste omadustega doonorlehmad, kellelt võetakse munarakke. Rakud viljastatakse laboris ja neist kasvatatakse seitsme-kaheksa päeva jooksul katseklaasis väikesed embrüod. Seejärel saab embrüoid kas külmutada või retsipientloomadele värskelt siirdada. Hormonaalset stimulatsiooni doonor- ja retsipientloomadel ei kasutada. Üheksa kuud hiljem mullikas/lehm poegib.

Seotud lood:

Poolteist aastat katsetusi

Katsed tehnoloogia väljatöötamiseks algasid maaülikoolis poolteist aastat tagasi. Kohe ei hakatud viljastatud munarakke siirdama, vaid esmalt tehti laborkatseid ja pandi paika protseduurid. Seejärel tehti esimene embrüosiirdamine ning mullu 9. augustil sündis esimene selle tehnoloogia abil saadud pullvasikas. Hetkel kannavad nn katseklaasibeebit veel üheksa lehma.

Praegu on maaülikooli teadlased teinud kehavälise viljastamise katseid Tartu Agroga, kuid lähiajal plaanitakse alustada neid ka lihaveistega.

Tulevikus on teadlastel soov olla partner erasektorile, et suurendada loomade piima- ja lihatoodangut, vähendada karjas põlvkondadevahelist intervalli, kasutada efektiivselt parimat geneetikat ja saada selle meetodiga järglasi ka neilt loomadelt, kes seemendamisega tiineks ei jää.

Projektis teevad koostööd Tartu Agro AS, Eesti maaülikool ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus, ettevõtmist rahastab PRIA.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare