Maaülikooli teadlane uuris Eesti järvede ökoloogilist seisundit

 (1)

Võrtsjärv
Võrtsjärve ääresFoto: Siim Lõvi

Doktoritöö eesmärk oli anda panus suurjärvede seire paremaks korraldamiseks ja hoida seeläbi kokku ka riigi raha.

Homme kaitseb Eesti maaülikoolis Lea Tuvikene filosoofiadoktori väitekirja teemal „Loodusliku muutlikkuse mõju madalate järvede ökoseisundi hindamisele. The effect of natural variability on the assessment of ecological status of shallow lakes.“

Tuvikene uuris töös, kuidas hinnata madalate järvede ökoloogilist seisundit, kui looduslike tegurite, nagu veetaseme kõikumine ja sesoonsus, mõju traditsioonilistele veekvaliteedi näitajatele, nagu taimtoitained ja vee läbipaistvus, ületab inimmõjust tingitud muutlikkuse. Eesmärk oli anda panus suurjärvede seire paremaks korraldamiseks.

„Seisundi võimalikult täpsest hindamisest oleneb riigi rahaliste vahendite tulemuslik kasutamine meie veekogude seisundi parandamiseks ja hoidmiseks. Seetõttu peab hindamine põhinema põhjalikel teadmistel veekogude ökosüsteemi talitlusest ja seda mõjutavatest teguritest,“ rääkis Tuvikene.

Ta lisas, et töö eesmärk oli anda panus justnimelt suurte ja madalate järvede, nagu Peipsi ja Võrtsjärv, seisundi adekvaatsemaks hindamiseks. Seda põhjusel, et Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi kehtivusaja jooksul on selgunud, et senised seisundihinnangute andmise eeskirjad vajavad täpsustamist just looduslike tegurite mõju arvestamiseks.

Uuringute käigus töötas Tuvikene välja statistilised meetodid veetaseme muutlikkuse ja aastaaja mõju arvestamiseks suurte madalate järvede vee seisundinäitajate väärtustele. „Sellist metoodikat ei ole veekogude keskkonnaseires teadaolevalt tänaseni kasutatud,“ lisas Tuvikene.

Samuti analüüsis ta Võrtsjärve 10 seirekoha seisundinäitajate ruumilist ja ajalist muutlikkust. „Leidsime, et erinevused järve avaveeosa erinevate piirkondade näitajate vahel on oluliselt väiksemad kui aastate vahelised erinevused. Järve sügavaimas kohas asuv püsiseirekoht iseloomustab hästi järve kogu avaveelist osa ehk rohkem kui 90% tema pindalast.“

Tuvikese sõnul ongi see kulude kokkuhoiu eesmärgil alates 2017. aastast riiklikus seireprogrammis ainuke Võrtsjärve avavee seirekoht.

Doktoritöö juhendaja on juhtivteadur Peeter Nõges ning oponent prof Brigitte Nixdorf (Brandenburg University of Technology, Cottbus-Senftenberg).

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare