Uurijad väidavad, et uus aatomkell on rohkem kui kaks korda täpsem mõõteriistadest, mille abil praegu rahvusvahelisi ajatsoone ning satelliidisüsteeme reguleeritakse, vahendab  Telegraph.

Nagu eelkäijadki, rakendab Colorado ülikooli strontsium-aatomkell aja arvestamiseks aatomite looduslikku - ja äärmiselt ühtlast - võnkumist.

Aatomite "pendliefekti" ühtlust võimendatakse sellega, et neid hoitakse laserkiires ja külmutatakse peaaegu 273 miinuskraadini - temperatuurini, mille juures igasugune aine lakkab võnkumast.

"Aatom koosneb tuumast ja mõnedest elektronidest, mis tiirlevad selgelt määratletud orbiitidel ümber tuuma," ütleb Kopenhaageni ülikooli tuumafüüsika professor Jan Thomsen, kes Colorado ülikooli teadustöötajatega uute eksperimentide juures koostööd tegi.

"Fokuseeritud laservalguse abiga saab sundida elektrone neil orbiitidel väga selgelt kehtestatud viisil edasi-tagasi võnkuma. Just nii moodustubki aatomkella pendel."

Ehkki hüpe täpsuses on vaid sekundi kaduvväikese murdosa mõõtu, on sellel suur potentsiaal valdkondades, kus suurte kauguste täpne mõõtmine - näiteks galaktikatevaheliste vahemaade määramine - on tähtis.

Töörühm on aga sihikule võtnud juba uue eesmärgi. "Unistame aatomkellast, mille täpsus oleks täiuslik," teatab professor Thomsen.