Kui varem püüdis ravimitööstus haiguste vastu rohtu leida kõikvõimalikke keemilisi ühendeid välja töötades, siis 1990ndatest on võetud sootuks uus suund. Uudne ravimiarendus põhineb imetajavalkudel, kehaomastel ainetel, mida tuleb haigele lihtsalt manustada, et näiteks vähktõve või Alzheimeri puhul raviefekti saavutada. Kuivõrd valkravimid on inimese kehale omased, siis on vähem ka negatiivseid kõrvaltoimeid, kirjutab Novaator.

Tartu firma Icosagen Cell Factory loodud tehnoloogia, mis suudab valke suurtes kogustes toota, on endale kasutamiseks litsentseerinud maailma farmaatsiatööstuse tippfirmadest Pfizer (2008. aasta andmeil maailmas käibelt suurim), samuti esikümnesse kuuluvad Bayer, Novartis ja Sanofi Pasteur. Kõik nad võivad Icosageni poolt välja töötatud QMCF (firma varasema nime Quattro Med Cell Factory esitähtede järgi) tehnoloogiat esialgu kasutada vaid ravimiarenduses.

Tulevikus on kavas jõuda ka selleni, et sama tehnoloogia leiaks rakendust ka ravimitootmises, kuid üleminek ravimiarendusest tootmisse nõuab vähemalt kaks kuni viis aastat.

QMCF tehnoloogiaga on võimalik toota mistahes valku, kasutades selleks imetajarakke. Selle tehnoloogia puhul viiakse valku tootev geen imetajarakkudesse DNA rõngasmolekulide ehk plasmiidide abil.

Tehnoloogia eripäraks on stabiilsus- plasmiid püsib ning läheb iga raku jagunemisega tütarrakkudesse kaasa. See tagab, et iga rakk sisaldab valku tootvat plasmiidi. QMCF tehnoloogia on patenteeritud Euroopas, patenditaotlused on menetlemisel USAs, Kanadas, Austraalias ja Jaapanis.

Icosageni teadusdirektor Andres Tover ütleb, et näiteks inimeses on vähemalt 20 000 erinevat valku. „Meie eripäraks on 5-10 korda kõrgem tootlikkus võrreldes transientsete valguekspressiooni tehnoloogiatega,” märgib Tover.

Kuigi toodetavad valgukogused võivad tunduda äärmiselt väikesed: viie nädalaga on võimalik vajalikku valku toota mõnest milligrammist kuni kahe grammini, on selle kogusega võimalik läbi viia mitmeid erinevaid ravimiarenduse katseid.

Icosageni juht Mart Ustav ütleb, et sedasorti terapeutiliste valkude kasutusvõimalused on lõputud alates nakkushaigustest kuni Alzheimeri tõveni.

„Meil on väike vabrik, mida tuleb ainult seadistada vastavalt sellele milliseid polte, see tähendab milliseid valke me parajasti soovime,” sõnab ta.

Alustehnoloogia litsentseeriti Tartu ülikoolist. EAS panustas ajavahemikul 2006 — 2007 rakendusuuringusse 14 miljonit krooni. Nüüd on käimas koos Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudiga uus projekt, mille eesmärk on võtta sama tehnoloogia kasutusele juba traditsioonilises ravimitööstuses esmaste ravimiarendusetappide läbiviimiseks.  „Tegemist on imetajarakkudel põhinevate testsüsteemide konstrueerimisega, mille abil saab jälgida ravimikandidaate mõju elusatel rakkudel.” ütleb Ustav.

See projekt maksab 24 miljonit krooni, millest EASi toetus on 16 miljonit krooni.

Ustavi sõnul on võimalik nii läbi analüüsida tuhandeid keemilisi ühendeid „See tehnoloogia lisab olulise kiirusliku eelise ravimiarendusprotsessile.”