Tegelikult ei olegi Maa tuuma ehituse uurimiseks muid vahendeid kui maavärinad, mille tekitatud seismiliste lainete liikumise iseärasused vihjavad, et Maa välistuum on valdavalt vedelas olekus ning sisetuum tahke. Tuum koosneb tõenäoliselt peamiselt rauast ja niklist ning võib-olla väiksemal määral ränist, väävlist, süsinikust ja hapnikust, vahendab Novaator PhysOrg’i uudist.

Calgary ülikooli teadlased Dave Eaton ja Catrina Alexandrakis võtsid ette seni täpseima töö enam kui 2800 kilomeetri sügavusel algava Maa tuuma ehituse mõistmiseks, kasutades selleks 44 maavärinast lähtunud seismilisi laineid, mis registreeriti maavärina toimumiskohast teisel pool maakera.

Lainete tõlgendamiseks kasutati uut metoodikat, mis teadlaste sõnul võimaldas neil lainete levikukiirust ja selle muutumist Maa tuumas hinnata täpsemini kui kunagi varem.

„Varem on teadlased arvanud, et tuum võib olla kihistunud ning välja on pakutud isegi mitmeid vedelaid kihte, kuid meie andmed näitavad, et Maa välistuum on hästi segunenud,” ütleb Eaton.

Maa vedela välistuuma iseärasuste mõistmine on oluline, saamaks aru Maa magnetväljast, sest just vedela raua pööriseline liikumine välistuumas Maa magnetvälja tekitabki.

Calgary ülikooli teadlaste andmetele tuginedes on laboritel üle maailma võimalik teha täpsemat eksperimentaalset tööd, et mõistatada, mis koostisega võiks tuuma materjal seal valitsevat ekstreemset temperatuuri ja rõhku arvestades olla.

Artikkel uurimistulemustega ilmub mais ajakirjas Physics of the Earth and Planetary Interiors.