Linnuteest väljaspool aeglaselt tiirlevat 100 miljonist kuni poolest miljardist tähest koosnevat ringi märkas kaks teadlaste rühma. Ühe teadlase hinnangul võib olla tegu osaga mingist väiksemast galaktikast, mille Linnutee oma gravitatsioonijõuga on tükkideks on rebinud.

“See on nagu Cheshire’ kassi naeratus,” ütles Space Telescope Science Institute’i teadlane Bruce Margon. “Kõik ülejäänu on kadunud, aga see allesjäänud, väga hästi korrastatud tähekimp on silmnähtav … ja räägib peaaegu kindlasti, et algselt oli tegu satelliitgalaktikaga.”

Tähesõõri avastasid rahvusvahelise Sloani Digitaalse Taevavaatluse instituudi teadlased, kes töötavad veerandit taevast hõlmava üksikasjaliku kaardi kallal.

Taevast kaardistades avastasid teadlased Linnutee servas kümneid tuhandeid tähti, mille olemasolust neil aimugi polnud.

“Hakkame nägema tükke teistest galaktikatest, mis on puruks rebitud ja tulevad meie galaktikasse,” ütles Heidi Newberg Rensselaeri Polütehnilisest Instituudist.

“See tähering võib olla jäänus meie Linnutee ja mingi väiksema kääbusgalaktika vahel miljardite aastate eest toimunud kokkupõrkest,” lisas ta.

Üldiselt arvatakse, et galaktikate keskel on tähti tihedamalt, äärtes aga hõredamalt, seetõttu on ootamatu avastada sõõri servast miljoneid tähti, ütles Newberg.

Edasine uurimine näitas, et ootamatud tähed ei kuulu ühessegi galaktikasse, vaid on eraldi struktuur, mida gravitatsioonijõud hoiab pea täiusliku ringina.

Täheringi läbimõõt on umbes 120 000 valgusaastat ja see paikneb meie päikesesüsteemist umbes 30 000 valgusaasta kaugusel. Üks valgusaasta on umbes 10 triljonit kilomeetrit.