Ligi 4% inimestest kuuleb värve – kuidas see võimalik on?

 (12)

Ligi 4% inimestest kuuleb värve – kuidas see võimalik on?
Foto: Shutterstock

Umbes 4% inimestest üle maailma on neuroloogiline fenomen nimega sünesteesia. See tähendab, et mingit heli kuuldes inimene – sünesteet – kas näeb konkreetset värvi või siis seostub talle selle heliga mingi kindel värvitoon.

Teadlastele on see fenomen pikalt huvi pakkunud ja on vähe teada, kuidas sünesteesia täpsemalt välja kujuneb. Värske Max Plancki psühholingvistika instituudi ja Cambridge'i ülikooli teadlaste uuring heidab sünesteesia põhjustele ja sellele, mis toimub sünesteedi ajus veidi valgust.

Varasemad uuringud, näiteks ajumagnetuuringud on tõendanud, et sünesteesia on tõepoolest bioloogiline protsess: sel ajal, kui inimene värve kuuleb, on aktiivne see aju osa, kus toimuvad nii nägemise kui ka kuulmisega seotud protsessid, rääkis uuringu eestvedaja Simon Fisher Max Plancki psühholingvistika instituudist Live Science'ile.

Et sünesteesiat esineb sageli mitu korda ühes peres, otsustasid teadlased aga hoopis fenomenile geneetiliselt läheneda. Nad valisid kolm perekonda, millel on vähemalt kolme põlvkonna vältel mitu sünesteeti olnud. Nad uurisin pereliikmete DNA-d, võrreldes sünesteesiaga inimeste geene nende sugulaste omadega, kes värve ei kuule. Loodeti saada vastust küsimusele, kas on olemas teatud geen, mis sünesteesiast põhjustab.

Kuid tulemused olid Fisheri sõnul liiga laialivalguvad. "Kolme vaadeldud pere puhul polnud ühtegi konkreetset geeni, mis oleks sünesteesia esinemist selgitanud," ütles ta ja lisas, et tulemused viitavad, et fenomeni põhjustaja "kandidaadiks" on hoopis 37 erinevat geeni varianti või variatsiooni.

Kuna uuritavaid oli ka nii vähe, ei saanud neid variatsioone usaldusväärselt kindlaks määrata. Niisiis vaatasid teadlased edasi, millised nende geenide bioloogilised funktsioonid on ja kuidas võiksid omakorda need olla sünesteesia tekkepõhjuseks.

Sealt edasi leiti seos aksonite tekkega - aksonid on närvirakkude jätked, mida mööda kulgevad signaalid närvirakkudest kaudu teise närvirakku või elundisse. Fisheri sõnul järeldasid nad, et aju arenemisel võivad aksonite kaudu tekkida ajus igasuguseid erinevaid seoseid närvirakkude, ka selliseid, mis selgitaksid värvide kuulmist.

Loe veel

Teadlased otsivad aga nüüd uusi vabatahtlikke, kes aitaks selle huvitava fenomeni uurimisele tulevikus veelgi enam kaasa. Et lõpuks lahendada sünesteesia põneva tekkimisloo.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare