Üks kemikaal, mida leiab paljudest tõrjesegudest, on DEET (N,N-dietüül-m-toluamiid). Teise maailmasõja džunglilahingute jaoks 1940. ja 1950. aastatel USA sõjaväes välja töötatud ja katsetatud DEET on väga tõhus sääskede, puukide, kirpude, sametlestade ja verejanuliste kärbeste, nt põdrakärbse tõrjumiseks.

Lisaks populaarsetele kandjatele nagu aerosoolid ja pumppihustid leidub DEETi veel eelniisutatud salvrättides, salvides, kreemides ja geelides. Kemikaal hoiab putukaid eemal mitu tundi pärast pealepanemist. Seda võib kasutada koos päikesekreemiga.

Ent seni, kuni DEET-i on kasutatud, on selle ohutus tekitanud ka muret nii kodanikele kui teadlastele, vahendab LiveScience. Mõnd häirib selle lõhn, teised kardavad nahaärritusi, paljud on ainet kogemata kriimustusele pritsides tundnud teravat kõrvetust.

2009. aastal läbi viidud uurimus näitas, et DEET võib häirida närvisüsteemi normaalseks toimimiseks eluliselt tähtsate ensüümide tööd. Uurijad leidsid, et DEET blokeerib kolinesteraasiks nimetatavat ensüümi mis on putukatele vajalik käskluste edastamiseks ajust lihastesse. Uurijad märkisid, et DEET võib mõju avaldada ka imetajate närvisüsteemile, ning et kogu valdkond nõuab põhjalikumat uurimist.

Prantsuse arengu-uuringute instituudi läbi viidud ja ajakirjas BMC Biology avaldatud tööst selgus, et kolinesteraasi toimet pärssivad kemikaalid võivad väikestes annustes põhjustada tugevat sülje- ja pisaravoolu, millele järgnevad lihaskrambid ja viimaks surm.

1998. aasta ülevaateuurimuse alusel otsustasid keskkonnakaitse ameti ametnikud siiski, et kui kasutada DEET-i vastavalt juhendile, ei ohusta see tarbijaid erilisel määral.

Ehkki hiljutine DEETi-teemaline uurimus võib mõned inimesed putukatõrjekeemiast üldse eemale peletada, on teised teadlased soovitanud inimestel mitte unustada, et tõrjevahendid on mõeldud hoidma ära hammustusi putukatelt, kes võivad kanda nakkushaiguseid, kaasa arvatud Lyme'i tõbe (borrelioosi), malaariat ja entsefaliiti.

Millised on siis alternatiivid DEET-ile?

Üks uustulnukaid poeriiuleil on pikaridiin, piprast tuletatud aine, mis on populaarne Euroopas ja Austraalias. Tootjate tehtud uurimused annavad mõista, et pikaridiini peletav mõju kestab kaks kuni kaheksa tundi ja see on sama tõhus kui DEET, aga vähem õline ja täiesti lõhnatu. USA keskkonnakaitse ameti sõltumatud uuringud on hetkel käimas.

Veel üks turule jõudnud putukatõrjemürk on kemikaal IR3535, mille populaarsus on USAs kümnendi jooksul pärast selle heakskiitmist samuti kasvanud. Euroopas juba 20 aastat saadaval olnud, kuni kümnetunnist kaitset pakkuva IR35353 tõhusust on kinnitanud mitmed uuringud.

USA põllumajandusministeeriumi entomoloog Daniel Strickman kinnitas, et 20 protsenti IR3535-t sisaldav lahus on väga tõhus: "Tegemist on ainsa aktiivse tõrjekemikaaliga, mis ei ole mitte kunagi esile kutsunud soovimatut reaktsiooni."

USA keskkonnakaitse amet soovitab tungivalt, et tarbijad loeksid tõrjetoodete kasutusjuhendid enne nende kasutamist hoolega läbi. Nii tagatakse määrimise ohutus, eriti lastele.

USA haiguste kontrolli keskus soovitab DEETi pritsida pigem riietele kui otse nahale. Sääsetõrjevahendite võimalikult suure ohutuse tagamiseks toome järgmiseks ära veel mõned nõuanded.

* Ärge kunagi pihustage putukatõrjeainet kriimustustele, haavadele ega ärritunud nahale.

* Ärge pihustage kätele, silmade ega suu ümbrusse, eriti mitte lastele.

* Ärge lubage lastel DEET-i sisaldavaid tooteid endale ise peale kanda.

* Pärast siseruumidesse naasmist peske putukatõrjeainega kaetud nahka seebi ja veega.

* Tõhusa kaitse saavutamiseks pole vaja pritsida palju ainet; kasutage seda säästlikult.

* Ärge kasutage tõrjemürke kinnistes ruumides.

* Mõningaid putukatõrjetooteid ei tohi kasutada enne kolmandat eluaastat, seega kontrollige alati toote etiketti.