Lennujaamade turvaseadmed hakkavad reisijale kõrva piiluma
Unustage sõrmejäljed ja silmade värv; varsti võivad teie riikilubamist vaagivad piirivalvetöötajad hakata uurima hoopis teie kõrvade kuju, vahendab The Daily Telegraph.
Uurijad on avastanud, et iga inimese kõrvadel on ainulaadne kuju, ning konstrueerinud süsteemi, mis neid skannib. Kõrvaskanne saab seejärel võrrelda kõrvakujude andmebaasiga, et näha, kellele need kuuluvad.
Teadlased loodavad, et süsteemi saab kasutada inimese kõrva pildistamiseks passikontrolli läbimise ajal.
„Kõrvas on terve hulk selliseid struktuure, mida saab rakendada iga inimese puhul ainulaadse mõõtmistulemuste kogumi saamiseks," ütleb Southamptoni ülikooli elektroonika- ja küberneetikateaduskonna töörühma juhatanud professor Mark Nixon.
"Biomeetrias on üheks suuremaks probleemiks see, mis juhtub siis, kui inimesed jäävad vanaks. Kortsud silmanurkades ja muud vananemise tundemärgid võivad näotuvastussüsteeme sageli segadusse ajada. Inimese kõrvad vananevad aga väga väärikalt. Need kasvavad proportsionaalselt suuremaks ning kõrvanibu venib veidi pikemaks, aga muus osas on kõrvad juba sündides saavutanud oma lõpliku kuju.”
Paljusid muid biomeetrilisi lähenemisi isiku tuvastamisele on lihtne tüssata või keeruline kasutada. Näiteks ajavad eri näoilmed näotuvastustarkvara tihtilugu segadusse, mistõttu peab inimene skannimise ajal säilitama neutraalset ilmet ja mõnedel juhtudel isegi vältima jumestamist.
Kõrvaskannimistehnika juures rakendatakse kujutise kiirteteisendust, mis tõstab esile kõik kõrvas leiduvad torujad struktuurid ning mõõdab neid.
Nixon usub, et kõrvade skannimine võiks toimuda sel ajal, kui reisijad läbivad turvaväravat; selleks tuleks kummalegi poole väravat paigaldada kaamerad, mis kõrvu pildistavad.
Nixon ja tema töörühm tegid katseid 252 eri kõrvast tehtud fotoga ning leidsid, et süsteem suudab 99-protsendilise täpsusega seostada iga kõrva andmebaasis leiduva eraldiseisva kujutisega.
Hiljuti esitles töörühm oma tulemusi neljandal rahvusvahelisel biomeetriakonverentsil.
„Praegu on sõrmejäljed üks paremaid viise isiku tuvastamiseks,” ütleb Nixon. „Mõnede inimeste juures pole aga isegi see viis eriti tõhus. Pagareil ja müüriladujatel reeglina esiletungivaid sõrmejälgi ei ole, kuna ainulaadsed pöörised lihtsalt kuluvad maha. Kõrvu kulutada on raskem, kuid on üks asi, mis võib vaadet kõrvadele varjata — juuksed. Ma kujutan ette, et tegelikkuses ei hakata kasutama ainult üht lähenemist, vaid kombinatsiooni eri biomeetriatest, mida saab isiku tuvastamisel samaaegselt rakendada.”
