Mustadeks suitsutorudeks (ingl
black smokers
) ristitud "korstnad", mis sülgavad välja musta värvi raudsulfiidiühendit, asuvad viie kilomeetri sügavusel Kariibi meres nn Kaimani sügaviku (ingl
Cayman Trough
) põhjas. Kui mustad suitsutorud on veealustest geisritest kuumimad, siis valged suitsutorud (ingl
white smokers
) on jahedamad ning sisaldavad tihti valget värvi ühendeid, vahendab LiveScience.

Seni asusid kõige sügavamad teadaolevad merepõhjageisrid umbes 4,2 km allpool merepinda.

"See oli nagu reis võõra maailma pinna kohal," muljetab Briti riikliku okeanograafiakeskuse geoloog Bramley Murton, kes juhtis Kariibi mere geisrit filminud veealust sõidukit HyBIS.  "Mineraalisammaste vikerkaarevärvid ning neid katvate mikroobivaipade fluorestseeruvpunased toonid olid midagi, mille sarnast ma pole kunagi varem näinud."

Sarnaselt äsja avastatud allveegeisritele leidub suurem osa geisreid ookeani-keskvalli süsteemis (ingl Mid-Oceanic ridge system), mis kujutab endast ümber maailma ulatuvat, pesapalli õmblusjoont meenutavat veealuste mäeahelike jada. Selle ulatuses liiguvad Maa jumitud pinnaplaadid mõnikord teineteisest eemale, tekitades pragusid, kust laava saab välja tungida. Esimene taoline geiser leiti 1977. aastal Ecuadori ranniku lähistelt nn Galapagose riftilt.

Võiks arvata, et geisritest purskuv kõrvetavkuum vesi peletab eemale kõiki eluvorme. Tuleb aga välja, et seal elavad väga edukalt hoopis võõrikud olendid, kelle jaoks kuumus ja lämmatav rõhk pole probleemiks. Teadupärast kubisevad näiteks Vaikse ookeani geisrid selgrootutest toruussidest (Riftia pachyptila) ja hiid-merekarpidest, Atlandi geisrid on aga koduks pimedatele krevettidele ja muudele äärmuslikele eluvormidele.

Basseini põhjas küündib rõhk 500 korda kõrgemale normaalsest atmosfäärirõhust. Uurijate sõnul võiks seda võrrelda kogukama kogupereauto raskusega, mida avaldatakse iga merepõhjas eluneva olendi kehapinna ruuttollile.

Lisaks HyBISele kasutasid uurijad Kaimani basseini põhja uurimisel robot-allveelaeva Autosub6000.

Järgmiseks kavatseb sama töörühm võrrelda Kaimani sügaviku sügavikus leiduvaid mere-elukaid muude süvameregeisrite ökosüsteemidega. Samuti on plaanis uurida tulikuuma vee keemiat ning geisrisüsteemidele koduks olevate veealuste vulkaanide geoloogiat.

Laias laastus võib taolistes ebatõenäolistes pelgupaikades vohavate eluvormide uurimine pakkuda väljavaateid elu võimalikkuse kohta teistel planeetidel ning anda koguni aimu elu tekkimisest Maal.