Parv nimega JKCS041 asub umbes 10,2 miljardi valgusaasta kaugusel ning paistab meile sellisena, nagu see oli ajal, mil universumi vanuseks oli alles veerand praegusest. Eelmist rekordiomanikku nimega XMMXCS J2215.9-1738 edestab uus tšempion umbes miljardi valgusaastaga, vahendab portaal Space.com

Galaktikaparved — galaktikate puntrad, mida hoiab koos vastastikune gravitatsiooniline tõmme — on kõige suuremad gravitatsiooniliselt seotud objektid universumis. Sedavõrd mastaapse struktuuri leidmine nii varajasest epohhist võib paljastada olulist teavet selle kohta, kuidas universum taolises kriitiliselt tähtsas etapis arenes.

JKCS041 asub piiril, millest alates galaktikaparved teadlaste arust varajases universumis moodustuma hakkasid. Seejuures on aluseks võetud oletus, kui kaua selliste kobarate moodustumine aega võiks võtta. Seetõttu paljastab JKCS041 omaduste (koostis, mass ja temperatuur) uurimine veelgi rohkem teavet selle kohta, kuidas universum moodustus.

“Antud objekt on lähedal kauguspiirangule, mida galaktikakobaratelt on eeldatud,” selgitab Chandra töörühma liige, Itaalias Milanos tegutseva riikliku astrofüüsikainstituudi teadur Stefano Andreon. “Meie arvates ei suuda gravitatsioon nii kiiresti töötada, et saaks eksisteerida palju varasemaid galaktikakobaraid.”

JKCS041 komponentgalaktikad tuvastati esmalt 2006. aastal Ühendkuningriigi infrapuna-teleskoopuuringu UKIRT raames. Toona määrati kobara kaugus UKIRTi, Hawaiil tegutseva Kanada-Prantsuse-Hawaii teleskoobi ning NASA kosmoseteleskoobi Spitzer optiliste ja infrapuna-vaatluste põhjal.

Chandralt saadud andmed olid lõplikuks, kuid kriitiliseks tõenduskilluks, mis näitas, et JKCS041 puhul on tõepoolest tegu galaktikaparvega. Chandra tehtud röntgen-aegvõte osutab, et galaktikate vahelt on leitud kuuma gaasi, nagu võibki eeldada tõeliselt galaktikaparvelt, mitte selliselt, mis on tabatud alles moodustumisjärgus.

Üheainsa äärmiselt kauge galaktikaparve avastamine ei võimalda veel kosmoloogilisi mudeleid proovile panna, kuid jaht järgmistele ülikaugetele galaktikaparvedele on juba alanud.

“Nüüdne avastus on põnev sellepärast, et see on sama hea, kui leida kõigist seni tuntud eksemplaridest palju vanem türannosauruse kivistis,” ütleb töörühma liige Ben Maugham Bristoli ülikoolist Ühendkuningriigis. “Üksainus taoline kivistis võib napilt mahtuda meie arusaamise piiridesse, kuid kui ülivanu türannosauruse-kivistisi leitaks veel mitu, tuleks hakata hiidsisalike arenemise hüpoteesi ümber vaatama. Sama kehtib galaktikaparvede ja meie arusaama kohta kosmoloogiast.”

Avastust tutvustab lähemalt ajakirja Astronomy&Astrophysics järgmine number.