Leiti jäljed universumi varaseimast täheplahvatusest
Selle sündmuse valgusel on Maani jõudmiseks kulunud 13,14 miljardit aastat. Valgus alustas teekonda vaid 600 miljonit aastat pärast meie kosmose tekitanud nn Suurt Pauku. Purske allikas tähistusega GRB 090429B kujutas endast plahvatavat tähte, mis ühe põgusa hetke vältel säras Päikesest miljon miljonit korda eredamalt. Iidse tähe hääbuva „järelkuma“ püüdis kinni Ameerika kosmoseagentuuri satelliit Swift juba 2009. aasta aprillis, vahendab The Independent.
Kaks aastat väldanud analüüs on nüüd näidanud, et tegemist on lootustandva rekordikandidaadiga. Briti Warwicki ülikooli täheteadlane dr Andrew Levan — üks esimestest, kel õnnestus plahvatust näha — ütles: „Võidujooks kaugete objektide leidmise nimel johtub soovist leida ja uurida esimesi tähti ja galaktikaid, mis meie universumis esimese mõnesaja miljoni aasta jooksul pärast Suurt Pauku moodustusid.
Heites pilgu väga kaugele, saavad astronoomid tänu sellele, et valgusel kulub Maani jõudmiseks nii kaua aega, vaadata põhimõtteliselt ajas tagasi sellesse ülikaugesse perioodi.
Paraku teevad röögatud vahemaad selle väga keeruliseks. Vastavate objektide leidmiseks on mitmeid viise, millest kõige ilmsem on kaugete galaktikate vaatlemine, ent kuna galaktikad on nii tuhmid, on see äärmiselt raske. GRB-de järelkumad on palju eredamad.“
Dr Levani ameeriklasest kolleeg dr Derek Fox Pennsylvania osariiklikust ülikoolist kommenteeris: „GRB 090229B eelkäijaks olnud tähe kodugalaktika oli tõepoolest üks esimesi täheparvi universumis.“ Avastust kirjeldab üksikasjaliselt ajakirja Astrophysical Journal järgmine number.
GRB-d, mis paiskavad välja võimsaid gammakiiri, on kõige vägevamad teadaolevad plahvatused; vaadeldavas universumis leiavad need aset sagedusega umbes kaks korda päevas.
Tänu erakordsele eredusele on gammakiirguspursked tuvastatavad isegi miljardite valgusaastate kauguselt. Ehkki pursked ise ei välta reeglina kauem kui mõni minut, jääb nende tuhmuv järelkuma-valgus vaadeldavaks veel mitmeks päevaks või nädalaks.
GRB 090429B plahvatus kestis alla 10 sekundi ning jättis endast maha võrdlemisi nõrga röntgen-järelkuma. Enne, kui astronoomid saavad kinnitada, et antud purse on tõesti kõige kaugem vaadeldud objekt universumis, on vaja läbi viia täiendavaid arvutusi. Teiste hiljutiste troonipretendentide hulgas on üks tuhm ja kauge galaktika, mis võib asuda 13,11 kuni 13,28 miljardi valgusaasta kaugusel.
Leicesteri ülikooli professor Nial Tanvir, kes kuulub GRB 090429B järelvaatluseid teostanud Hubble’i kosmoseteleskoobi töörühma, ütles: „See GRB ütleb meile, et universumis toimub paljugi sellist tormilist tegevust, mida me praegusel hetkel ei näe. Vaatlused kinnitavad, et isegi Hubble’i kosmoseteleskoop näeb kaugest universumist vaid jäämäe tippu.“
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!