Ohverdamine oli inkadel küll levinud praktika, kuid nii paljude ohverdatud inimeste jäänuste leidmine on siiski väga haruldane leid, vahendab
Reutersi uudist.

Leid asub 18 kilomeetri kaugusel rannikulinnast Chiclayost, mille lähedalt leiti 1987. aastal ka Sipáni muumia, mida peetakse viimase 30 aasta kõige olulisemaks arheoloogiliseks leiuks maailmas.

Ohverdamine toimus ilmselt kõri läbilõikamise teel, millele viitavad jäljed kaelalülidel ja rangluudel, ütles väljakaevamisi juhtinud Carlos Webster. Ohverdamine leidis aset mõnikümmend aastat enne hispaanlastest konkistadooride saabumist.

Enamik ohverdatuist olid umbes 15aastased noored naised, kellest vähemalt üks ootas last. Ohverdatute kehad olid üldiselt küllalt hästi säilinud koos naha ja juustega. Leid asus umbes kahe meetri sügavusel kuivas pinnases.

Inkade riigi keskne osa asus praeguse Peruu aladel, kuid nende ekspansioon haaras ka osi praegu Tšiilile, Ecuadorile, Colombiale, Boliiviale ja Argentinale kuuluvatest aladest. 1526. aastal, kui inkade impeerium oli oma õitsengu tipul, saabusid Peruusse hispaanlased Francisco Pizarro juhtimisel. Vaid 180 mehe, 27 hobuse ja ühe kahuriga Pizarro suutis inkad alistada, ehkki endise impeeriumi äärealadel vastupanu siiski jätkus. Viimane inkade vastupanukolle suruti maha alles 1572. aastal.

Tänapäeval on tuntuim inkadest alles jäänud objekt üle kahe kilomeetri kõrgusel mägedes asuv varemetes asula Machu Picchu, mis on Peruu peamine turismiobjekt ning kuulub 1983. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse ning mida peetakse paljude poolt üheks kaasaegse maailma seitsmest maailmaimest.