Seega saaks seda kasutada biomarkerina, mille alusel potentsiaalselt vähki haigestumist aastaid ette näha, vahendab ERR teadus.

"Eelnev kümnendite vältel levinud kontseptsioon, et Y-kromosoom on väike ebaoluline geenidefekt, ei pea paika. Nii meie kui eelmisel nädal ajakirjas Nature ilmunud töö näitab selgelt, et Y-kromosoom on loomulikuks bioloogiliseks talitluseks hädavajalik.

See on olnud stabiilne umbes 25 miljonit aastat – see viitab, et Y-kromosoom mängib imetajate organismi normipärases toimimises tähtsat rolli," märkis uurimuse juhtivautor Lars Forsberg.

Selles leiduvad geenid aitavad närvirakkude vahelisi ühendusi luua, sünteesivad erinevaid valke ja tõstavad immuunsüsteemi valvsust.

Forsbergi sõnul märgati juba pool sajandit tagasi, et Y-kromosoomi vererakkude tuumast kadumine on üks geenidefekte, mis mehi vananedes kummitama hakkab.

Iga kord, kui rakk jaguneb, on väike võimalus, et kopeerimisel tehakse mõni viga, mille tagajärjeks võib olla geenimutatsioon või kromosoomide sootuks kaotsi minek.

Loe täisteksti saidil ERR teadus.