Läti lapsed haigestusid ohtlikku rotikatku

Lätis leidis esmakordselt viimase kümne aasta jooksul kinnitust haigestumine haruldasse ja ohtlikku nakkushaigusse – tulareemiasse. Ravi saamata on tulareemiasse nakatunute suremus umbes 30 protsenti, ravi puhul vähem kui üks protsent.

Haigus diagnoositi kuuel sama spordiklubi lapsel, kes suplesid Salaspilsi lähistel tiigis, mis ei ole mõeldud ujumiseks, vahendab BNS haiguste ennetuskeskuse teadet.

Lapsed viidi eelmisel nädalal ebaselget päritolu nakkuse sümptomitega ülikooli lastekliinikusse ning epidemoloogidel tekkis kahtlus, et nad võivad põdeda tulareemiat. Neljapäeval leidis see diagnoos laboratoorselt kinnitust kahel ning kliiniliselt veel neljal haigestunul.

Viimane tulareemiasse haigestumise juhtum registreeriti Lätis 1984. aastal Krāslava rajoonis. Euroopas põeb tulareemiat igal aastal keskmiselt 1200 inimest. Kõige levinum on see Soomes, Rootsis, Ungaris, Slovakkias, Serbias, Tšernogoorias, Tšehhi Vabariigis ja Bulgaarias. Eestis registreeriti aastatel 2006–2011 viis tulareemia juhtumit, Soomes 1565, Norras 349 ja Rootsis 1875 juhtumit.

Tulareemia, tuntud ka kui roti- ja jänesekatk on äge bakteriaalne nakkushaigus, mis kandub loomadelt inimestele. Inimesed võivad nakatuda närilistelt verd imenud puukide, parmude ja sääskede hammustuste kaudu või otsesel kokkupuutumisel näriliste ja teiste loomadega, sealhulgas kriimustuse või hammustuse kaudu.

Inimesed võivad nakatuda tulareemiasse ka näriliste väljaheidetega saastunud vee tarbimise järgselt, tolmu sissehingamisel või saastunud heina, villa või söödaga jm kokkupuutumisel.

Nakkus ei levi inimeselt inimesele.