11.11.2009, 10:49
Läänemere surnud alad pole sooja kliima süü
Hapnikuvaesed elutud alad Läänemere põhjas on tingitud inimtegevusest, mitte kliima soojenemisest, jõudis järeldusele viimast 500 aastat simuleerinud Taani teadlane.
Kopenhaageni ülikoolis doktoritöö kaitsnud Daniel Hansson rekonstrueeris Läänemere keskkonna- ja kliimatingimused alates 16. sajandist, kirjutab ajakiri Tarkade Klubi.
Ta leidis, et praegune hapnikuvaegus on ainulaadne, olgugi et varemgi ajaloos on olnud võrreldavalt soe ja jäävaene kliima. Järelikult kliima Läänemere hapnikutaset oluliselt ei mõjuta.
Hapnikuvaegus hakkas oluliselt kasvama alles möödunud sajandi keskpaigas, mil põllumajanduses võeti massiliselt kasutusele kunstväetised, millest osa lõpuks jõgede kaudu merre jõudis.
Need toitained panevad vohama vetikad, mis vees oleva hapniku ära tarvitavad, muutes kehva veevahetusega alad elamiskõlbmatuteks.