Kopenhaageni ülikoolis doktoritöö kaitsnud Daniel Hansson rekonstrueeris Läänemere keskkonna- ja kliimatingimused alates 16. sajandist, kirjutab ajakiri Tarkade Klubi.

Ajakirja Tarkade Klubi novembrinumbris:
• Kas lennukeid juhib masin või inimene?

• Arvutimäng Tallinna tänavail

• Mõrtsukhai sugupuu

• Kuidas lendame tulevikus?

• Eestimaine nafta - põlevkiviõli

• Internet tähistab juubelit
Ta leidis, et praegune hapnikuvaegus on ainulaadne, olgugi et varemgi ajaloos on olnud võrreldavalt soe ja jäävaene kliima. Järelikult kliima Läänemere hapnikutaset oluliselt ei mõjuta.

Hapnikuvaegus hakkas oluliselt kasvama alles möödunud sajandi keskpaigas, mil põllumajanduses võeti massiliselt kasutusele kunstväetised, millest osa lõpuks jõgede kaudu merre jõudis.

Need toitained panevad vohama vetikad, mis vees oleva hapniku ära tarvitavad, muutes kehva veevahetusega alad elamiskõlbmatuteks.