Läänemere delfiine ohustab väljasuremine
Keskmiselt 1,5 meetri pikkused ja 60 kilogrammi kaaluvad pringlid on põhjapoolkera meredes üsna laialt levinud väikevaalad. Sadakond aastat tagasi oli liik täiesti tavaline ka Läänemeres, kuid nüüdseks on pringlite arvukus vähenenud drastiliselt. Kui kunagi küündis nende hulk kümnete tuhandeteni, siis nüüd on neid eeskätt Läänemere lõunaosas hinnangute järgi vaid 600 ringis. Mere põhjaosas on pringlid muutunud juba harvadeks eksikülalisteks.
Näiteks möödunud sajandi esimesel poolel oli omajagu tavaline, kui mõni rannakalur leidis oma püünisest sinna kinni jäänud pringli, nüüd on aga suursündmuseks juba see, kui neid vee-elukaid nähakse meie naabrite juures. Viimati jäi pringel Eestis kalameeste võrku 1988. aastal ja pärast seda on kaheldud, kas neid loomi enam ongi meie vetes.
Jüssi viitas, et kuna pringleid on viimasel kümnendil nähtud nii Lõuna-Soome saarestiku piirkonnas kui ka Lätis Riia lähistel, on tõenäoline, et mõne kuu pärast algava uuringuga leitakse pringleid ka Eesti vetest.
„Teadmata praegu pringlite täpsemat arvukust ja nende elupaigaeelistusi, ei ole neid võimalik efektiivselt kaitsta. Seepärast on vaja esmalt kiirelt selgeks teha Läänemere pringlite asurkonna suurus, levikuala ning samuti sellised piirkonnad, kus juba esinevad või võivad tekkida konfliktid inimtegevusega," selgitas Jüssi, miks on peagi algavad ja kaks aastat kestvad detektoriuuringud pringlite päästmiseks hädavajalikud.
Sambahi-nimelist projekti Eesti poolt vedav merebioloog Ivar Jüssi rääkis, et järgmise aasta jaanuaris paigaldatakse Läänemerre viie kuni kaheksakümne meetri sügavusele ühtekokku 300 pringlidetektorit, neist 40 ankurdatakse Lääne- ja Põhja-Eesti vetesse.
Kõik, kes on hiljuti Eesti vetes paadi, süsta või laevaga sõites delfiinisarnast elukat näinud või näevad teda edaspidi, võiksid sellest kindlasti teada anda Sambahi projektiga seotud Ivar Jüssile (Ivar.Jussi@gmail.com).
