KUULA: CERNi hadronipõrgutiga saab ka muusikat teha!
Taoliste elementaarosakeste nagu mõnede teadlaste hinnangul kõigele eksisteerivale massi omistav Higgsi boson olemasolu kohta tõendeid otsiv suur hadronipõrguti LHC töötleb sekundis enam kui 40 miljonit andmeühikut, vahendab The Daily Mail.
Seni on Euroopa tuumauuringute keskuse CERN juures 175 meetri sügavusel Prantsusmaa ja Šveitsi piiril paiknev 27 kilomeetri pikkuse LHC väljundandmeid visualiseeritud mitmevärviliste piltidena, kus reeglina on näha eri suundades purskuvad kirevad sädemed.
Veel hiljuti LHC juures töötanud füüsikadoktor Lily Asquith soovis aga kuulda osakeste häält ning kasutas kollaiderist kogutud andmete helindamiseks muusikavõrdlustarkvara, omistades neile sel moel uue isikupära.
Kuula osakeste häält SIIT.
„Asju, millest sageli mõeldakse, kiputakse isikustama,“ kõneles teadur raadiojaamale NPR. „Mina jaoks kõlavad elektronid nagu ksülofon. Üsna lihtne on nende objektidega teatud helisid seostama hakata.“
Dr Asquith sisestas tarkvaraprogrammi näidise LHC andmetest — kolm tulpa arve.
Kui osakestevoog läbi kollaideri tulistatakse, kogutakse ja vastendatakse heliliste parameetritega kolm andmepunkti: sisemisest kiirest eemalduv osake muutub helikõrguseks, osakese energiahulk teisendatakse helitugevuseks ning nootide ajastus näitab, kui pika vahemaa osake läbib.
Dr Asquith selgitas: „Esimene arvutulp, mis võib näiteks tähistada kaugust, vastendatakse kestusega. Teise arvutulba võime vastendada helikõrguse ja kolmanda võib-olla helitugevusega.“
Ehkki sel moel saadud helid ei pruugi meenutada tavapärast muusikat, võiksid need avaldada muljet avangardisõpradele.
Dr Asquith möönab, et hetkel ei räägi taolised helisignaalid teadlastele just palju, kuid loodab, et neist võib siiski kunagi olla abi andmete adumisel uues valguses.
LHC kaudu täienevad meie andmed universumi päritolu kohta sedavõrd kiiresti, et füüsikud võivad oma „Suure Paugu“ projekti praegu käimasolevat faasi pikendada 2012. aasta lõpuni.
Projekti selline pikendamine võib anda tulemuseks tabamatu Higgsi bosoni planeeritust varasema avastamise. Teadlased oletavad, et just Higgsi bosoniks nimetatav, seni hüpoteetiline elementaarosake oli see, mis kosmose sünnihetkel osakeste amorfse massi tahkeks aineks muundas.
LHC käivitati keset rahvusvahelist meediatähelepanu kahe aasta eest, kuid tuli vähem kui kahe nädala pärast ootamatu rikke tõttu ajutiselt sulgeda.
Osakestekiirendi üheks eesmärgiks on uurida tingimusi, mis valitsesid kohe pärast universumi tekkimist, ning tuvastada salapäraseid osakesi, mis peaksid täitma meie füüsikateadmistes haigutavaid lünki.
Esmalt põrgatati seadmes kokku prootoneid — aatomite tuumades leiduvaid positiivse laenguga osakesi. Novembris algas aga tinaioonide kokkutulistamine eesmärgiga uurida universumit kohe pärast Suurt Pauku täitnud nn kvargi-gluuoniplasmat.
Miniatuursed Suured Paugud leidsid aset LHC tunnelis, kus paikneb 10 000-tonnine detektor ALICE (ingl A Large Ion Collider Experiment).
Võimsate magnetitega pööritati tinaioone valguse kiirusele lähedasel kiirusel mööda kilomeetritepikkuseid tunneleid. Vastassuundades lendavad osakesed koondati kitsaks kiireks ja tüüriti ALICE’i sisemuses laupkokkupõrkesse.
Kvargi-gluuoniplasmat on varem õnnestunud tekitada New Yorgis relativistlikus raskete ioonide põrgutis RHIC kullaioone kokku pekstes. New Yorgi aatomipurustis ei suudetud aga tekitada neljast miljonist kraadist kõrgemaid temperatuure.
Teadlased loodavad kvargi-gluuoniplasmat uurides saada rohkem teada nn tugevast vastasmõjust, mis kujutab endast üht neljast fundamentaalsest jõust looduses (teised kolm on nõrk vastasmõju, elektromagnetiline vastasmõju ja gravitatsioon).
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!