Zuni indiaanlased arvasid, et punane kuu tähendab vihma. 17. sajandi Inglismaa farmerid uskusid samuti, et vihma hulk sõltub poolkuu asendist, vahendab Novaator Science Newsi uudist.

Teadlased on leidnud kinnituse veel ühele vanarahvatarkusele: vihma sajab täiskuu ja noorkuu ajal.

Uuringu käigus kasutati USA-s enam kui saja aasta jooksul kogutud andmeid.

USA geograafidest ja klimatoloogidest koosnev teadlasterühm analüüsis põhjalikult jõgede ja ojade äravoolu, kasutades selleks peaaegu 11000 geoloogilise vaatlusjaama andmeid alates 1900. aastast.

Iga mõõtmistulemuse jaoks Kuu faasi välja arvutades selgus, et jõgede ja ojade äravoolu osas võib täheldada väikest kasvu  noore kuu ajal.

See iseenesest ei tõesta veel Kuu otsest mõju sademete hulgale, sest varasem uuring näitas, et ka hoovused võivad jõgede äravoolu taset mõjutada.

Sademete hulga seostamiseks Kuu faasidega, kasutasid teadlased enam kui 1200 sademete hulka mõõtva vaatlusjaama poolt alates 1895. aastast kogutud andmeid.

Talupojatarkuse järgi kasvab sademete hulk mõni päev enne noort kuud.

USA klimaatiliste andmete keskuse teadlase Peter Thorne’i sõnul ei seleta Kuu faasid näiteks hiljuti Pakistanis aset leidnud üleujutusi, kuid samas võivad nad sademte hulka mõjutada üks kuni kaks protsenti.

Samas ei ole teadlased jõudnud selgusele, kuidas Kuu seda põhjustab.

Enamik arvamusi pärineb 1960-ndatest ja 1970-ndatest aastatest.

Siis arvasid teadlased, et Kuu orbiit võib mõjutada Maa magnetosfääri. Magnetosfäär on planeeti ümbritsev kosmilise ruumi osa, mille omadused olenevad planeedi magnetväljast ning selle ja kosmilise kiirguse voo vastasmõjust.

See võib võimaldada suuremat kosmosest pärinevate osakeste sattumist atmosfääri, kus need pilvedega kokku põrkudes võivad esile kutsuda vihma.

Spekuleeritud on ka selles osas, et Kuu orbiit võib tõsta Maale jõudva meteoriiditolmu kogust, mis pilvedega põrkudes võib samuti vihma esile kutsuda.

Põhjus, miks Kuu sademete hulka mõjutab jääb esialgu siiski mõistatuseks.