Kuueaastane uuring järeldab: pisikogus uimasteid ei tohiks tuua kriminaalset karistust!

Ühendkuningriigi uimastinõunikud kinnitavad, et väikeste uimastikoguste omamise lubamine ei tooks kaasa uimastipruukimise määrade olulist kasvu, kirjutab ajaveeb Kanepitemp.

Briti uimastiseaduseid kuus aastat uurinud juhtivad teadlased, politseiametnikud, akadeemikud ja eksperdid on jõudnud järeldusele, et aeg dekriminaliseerimiseks on küps, vahendab päevaleht The Guardian.

Ühendkuningriigi uimastipoliitika sõltumatu nõustamiskomisjoni UKDPC osutusel ei tohiks väikeste koguste keelatud uimastite omamine enam olla kriminaalselt karistatav ning taoline samm ei tooks kaasa tarbimisnäitajate märkimisväärset kasvu.

Ekspertide väitel tuleks 42 000 Ühendkuningriigi kodanikule igal aastal igat sorti uimastite omamise eest mõistetud kriminaalsed sanktsioonid (nagu ka aastas kanepi omamisega seoses väljastatud 160 000 hoiatust) asendada lihtsate väärteokaristustega nagu trahvid, uimastiohtude teadvustamise seminaridel osalemise kohustus või suunamine sõltuvusravile.

Samuti leidsid komisjoni liikmed, et minimaalsete karistuste rakendamine või neist loobumine kanepi oma tarbeks kasvatajate suhtes võiks arvestataval määral pärssida organiseeritud kuritegevuse kontrolli all olevates "kanepivabrikutes" vohavat illegaalset tööstust.

Küll aga välistab aruanne radikaalsema lahenduse — legaliseerimise —, väites, et selliste uimastite nagu heroiin või kokaiin legaalne müük võiks tuua kaasa rohkem probleeme kui praegu toimiv narkokaubandus.

Komisjoni, mille ridadesse kuuluvad muu hulgas endine Briti meditsiiniuuringute nõukogu juht professor Colin Blakemore ja politseijõudude endine peainspektor David Blakey, juhatab Ühendkuningriigi vaimse tervise seaduseelnõu komisjoni endine juhataja Ruth Runciman.

Aruande koostajate osutusel näitab andmete analüüs, et kehtivate uimastipoliitiliste meetmete mõju jääb nullilähedaseks ja mõnel puhul teeb probleeme hullemakski.

Komisjoni töö näol on tegu esimese suurema sõltumatu uimastipoliitika teemalise aruandega pärast tosina aasta tagust politsei sihtasutuse Police Foundation aruannet, mis kutsus üles lõpetama kanepi omajate karistamist vabadusekaotusega.

UKDCP koosseisu kuuluvad veel riikliku sõltuvushaiguste keskuse juhataja professor John Strang, tervishoiumajanduse spetsialist professor Alan Maynard ning arstiteadlaste ühenduse Royal Society of Medicine endine president Ilora Finlay.

Aruanne teatab, et ehkki keelatud uimastite kasutamise määrad on Suurbritannias viimastel aastatel alanenud, on need siiski märksa suuremad kui paljudes teistes riikides.

Aastas põhjustavad uimastid Ühendkuningriigis keskeltläbi 2000 inimese surma, probleemseid pruukijaid on rohkem kui 380 000.

173-leheküljelise aruande kokkuvõte ütleb: "Uimastite pruukimine ei too alati kaasa probleeme, kuid poliitika kujundajad teadvustavad seda tõsiasja haruharva. Tegelikult enamusel uimastikasutajaist erilisi probleeme ei tekigi ning mõned tõendid annavad hoopis mõista, et teatud tingimustel võib uimastitest hoopis kasu olla."

Komisjoni terava kriitika on pälvinud Ühendkuningriigi valitsuse lihtsakoeline lähenemine, mille kohaselt on igasugune uimastikasutus problemaatiline ja mis samas eirab tõsiasju, et süvenevad uimastiprobleemid seonduvad ebavõrduse ja ühiskondliku tõrjutusega ning et muude narkootiliste ainete eraldamine alkoholist ja tubakast muudab üksikisikute uimastipruukimisega seonduvate probleemide igakülgse lahendamise keerulisemaks.

Aruande autorid rõhutavad, et aastas keelatud uimastitega võitlusele kulutatavast kolmest miljarditst naelsterlingist suur osa raisatakse tõestatult mittetõhusatele meetmetele ja toimivad lahendused jäetakse kasutamata.

Raporti kohaselt ei avalda ka kõige suuremate uimastikoguste konfiskeerimised uimastipakkumise määrale püsivat mõju, koolides läbi viidud narkovastase propaganda kampaania loosungi "Ütle lihtsalt ei!" (ingl Just Say No) all ajendas noori sageli hoopis uimasteid proovima ja pruukima ning et mõnede kasutajate liiga kiire sundimine karskusele seondub tagasilanguse, üledooside ja surma suurema tõenäosusega.

Komisjon leiab, et katset tuleks teha värske lähenemisega, mis rajaneks olemasolevatel teaduslikel tõenditel. Olulisemate ettepanekutena pakutakse välja järgmised punktid.

* Uimastiseaduseid tuleks muuta nii, et enda tarbeks väikeste uimastikoguste omamist ei käsitletaks kriminaalkuriteo, vaid lihtsa väärteona. See võiks alata kanepist ning laieneda muudele uimastitele juhul, kui meetme rakendamisega ei kaasne olulisi kahjulikke tagajärgi. Portugali ja Tšehhi Vabariigi kogemus näitab, et taolises olukorras uimastite pruukimise määrad ei kasva ning vabanenud ressursse saab suunata ümber sõltuvusravisse ja võitlusse organiseeritud kuritegevusega.

* Vabadusekaotuste määramise kord tuleks ümber teha nii, et seadusega piiritletud väikese arvu kanepitaimede kasvatamisega ei kaasneks sanktsioone või need jääksid minimaalseteks. Suurema osa uimastite tootmine ja tarnimine peaks aga jääma seadusevastaseks.

* Uimastite tootmise ja tarnimisega seotud isikute karistuste määrad tuleks ümber vaadata, pidades silmas tõika, et viimastel aastatel ilmne püsiv tendents üha pikemate vanglakaristuste määramisele pole avaldanud pikaajalist ega üldse mitte mingisugust takistavat mõju pakkumisele Suurbritannia uimastiturul.

* 1971. aastal vastu võetud uimastite väärkasutuse seadus (Misuse of Drugs Act) tuleks ümber vaadata nii, et otsuseid üksikute uimastite klassifitseerimise kohta ei võtaks enam vastu ei uimastite väärkasutuse nõukoda (Advisory Council on the Misuse of Drugs ehk ACMD) ega poliitikud, vaid parlamendi järelevalve all olev sõltumatu institutsioon.

* Asutada tuleb kolme juhtiva parlamendierakonna liidreid hõlmav erakondadeülene foorum ülesandega vormistada taolise radikaalse lähenemise läbisurumiseks vajalik poliitiline konsensus.

Prof Blakemore kommenteeris: "Sellest ajast, mil haiguseid raviti aimduste ja talupojatarkuse toel, on arstiteadus kõvasti arenenud.

Praegu on ülimalt valdava konsensuse kohaselt ebaeetiline, ebatõhus ja ohtlik rakendada ravi- ja ennetustöös katseliselt kontrollimata ja kinnitamata meetodeid. Ka ebaseaduslike uimastite pruukimise poliitika kujundajatel on aeg hakata teaduslikke tõendeid tõsiselt võtma."

Professor Blakey, kes on ka politseijuhtide liidu ACPO endine president märkis, et politsei praegused sanktsioonid uimasteid kasutavate inimeste vastu on kulukad ja suuremas osas ka kasutud.

"Riikides, kus karistusi uimasti väiketarvitajatele on kahandatud, on õnnestunud uimastipruukimist ohjeldada ja samal ajal probleemsetele kasutajatele ravi pakkuda," rõhutas endine juhtiv korrakaitsetöötaja. "Samas peame jätkama keelatud uimastite tootjate ja tarnijate jälitamist ja karistamist. See puudutab eriti noid, kelle tegevus tekitab probleeme kohalikes kogukondades."

Ruth Runciman möönis, et viimase 30 aasta jooksul on uimastiprobleemiga kaasnevaid kahjusid oluliselt kahandanud mõned riiklikud vahendid nagu HIV-nakatumist pärssivad süstlavahetuspunktid süstivatele narkomaanidele ja võõrutusraviprogrammid, mis on paljusid ühendkuningriiklasi taas normaalsele elule aidanud.

Komisjoni esinaine sedastas: "Need programmid rajanesid teaduslikel tõenditel, kuid suurel osal ülejäänud uimastipoliitikast puudub pädev tõenduslik alus. Me raiskame aastas miljardeid naelsterlingeid, teadmata kindlalt, kui palju ja kas üldse sellest kasu on."

Briti siseminister Theresa May kuulutas möödunud kuul, et mitte mingisugused deksirminaliseerimise-suunalised meetmed ei tule kõne alla, avaldades arvamust, et need tooksid kaasa veelgi rohkem probleeme.

Minister kinnitas kõnes parlamendisaadikutele, et peab kanepit hüppelauaks kangemate uimastite juurde, rääkides: "Inimesed võivad narkootikumide manustamise tõttu surra ning uimastite manustamine võib kaasa tuua ränki vaimse tervise probleeme."