Kümme prognoosi, mis peaks liigutama maailma
Tänavusse edetabelisse, mis avaldati Maailma Tuleviku Ühingu aastaaruandes, valiti järgmised kümme ennustust:
1. Aastal 2030 salvestatakse kõik, mis sa ütled ja teed. 21. sajandi esimese kümnendi lõpuks võimaldavad kõikjal olevad nähtamatud nanoseadmed inimestel igal pool sidet pidada ja toimuvat jälgida. Inimestel on nanoimplantaadid, mis lubavad pidevalt võrgus suhelda. Igaühel on oma IP-aadress. Kuna nanosalvestusmaht on pea piiramatu, on kõiki keskustelusid ja tegevusi võimalik salvestada ning taasesitada. (Gene Stephens. „Küberkuritegevus aastal 2025”. Juuli-august 2008)
2. Biovägivald muutub tehnoloogia kättesaadavuse suurenedes tõsisemaks ohuks. Uued teadusharud – iseäranis geeniteadus, nanotehnoloogia ja muud mikroteadused – võivad sillutada teed biorünnakule. Baktereid ja viiruseid saab muundada, et kasvatada nende surmavust või vältida antibiootilise ravi mõju. Teine pikaajaline oht kaasneb sõjategevusest tekkiva nanosaastatusega. Nanoosakesed võivad potentsiaalselt tekitada uusi, ebatavaliste ja raskestiravitavate sümptomitega haigusi ning nad põhjustavad kahju ka lahinguväljast kaugel, mõjutades isegi tulevasi sugupõlvi. (Barry Kellman. „Biovägivald: kasvav oht”. Mai-juuni 2008; Antonietta M. Gatti ja Stefano Montanari. „Nanoreostus: tulevaste sõdade nähtamatu hämu”. Mai-juuni 2008.)
3. Auto päevad teede valitsejana võivad varsti läbi saada. Võimsamad traadita side ühendused, mis vähendavad nõudlust reisimise järele, lendavad juhita transportöörid, mis vahetavad välja veoautod, ja poliitika majapidamistele kuuluvate sõidukite arvu piiramiseks on arengud, mis võivad murda autode ülemvõimu keskkonna ja kultuuri üle. Kui praegused trendid jätkuvad, liikleks aastal 2025 maailma teedel kolm miljardit sõidukit. (Thomas J. Frey. „Vapustus auto tulevikus”. September-oktoober 2008.)
4. Töökohad ja nendeks valmistuvad tudengid muutuvad spetsialiseerunumaks. Ebatavaliste õppesuundade arvu kasv võib ette kuulutada uute ainulaadsete karjääriradade sündi. Lihtsalt ärikorralduse õppimise asemel läheb aina enam tudengeid radadele nagu jätkusuutlik äri, strateegiline luure ja ettevõtlus. Teised ebatavalisemad alad on neuroteadus ja nanotehnoloogia, arvuti- ja digitaalkriminalistika ning koomiksikunst. Ei maksa naerda – pärast 2006. aastat on koomiksite ja graafiliste romaanide turg kasvanud USA-s 12% võrra. („Maailma trendid ja prognoosid”. September-oktoober 2008.)
5. Ühtset maailma seadusandlust nähtavas tulevikus ehk ei sünni, kuid maailma legaalsüsteemid saavad ühtse võrgustiku. Global Legal Information Network (GLIN), enam kui 50 osaleva riigi kohalike ja rahvuslike seaduste andmebaas, hõlmab aastaks 2010 üle saja riigi. Andmebaas loob põhja üleüldisemale arusaamale seaduste erinevusest riigiti ning loob uusi võimalusi rahuks ja rahvusvaheliseks partnerluseks. (Joseph N. Pelton. „Üleilmse õiguskorra suunas: praktiline samm maailmarahule lähemale”. November-detsember 2007.)
6. Professionaalsed teadmised aeguvad peaaegu sama kiiresti kui need hangitakse. Üksikisiku professionaalsed teadmised vananevad palju kiiremini kui kunagi varem. Suurem osa ameteid nõuab pidevat koolitust ja ümberõpet. Kiired muutused tööturul ja tööga seotud tehnoloogia vallas muudavad töökoolituse vajalikuks peaaegu igale töötajale. Suvalisel ajahetkel osaleb oluline osa tööjõust ümberõppe programmides. (Marvin J. Cetron ja Owen Davies. „Trendid, mis kujundava homset maailma. Teine osa”. Mai-juuni 2008.)
7. Biomeditsiinilise ja geneetilise täiustamise võidujooks 21. sajandil on võrreldav kosmosevõidujooksuga möödunud aastasajal. „Inimkond on valmis minema biomeditsiinilise ja geneetilise täiustamise teed,” ütleb UCLA professor Gregory Stock, „sellesse investeeritakse juba raha, kuid me ka muretseme nende asjade pärast, sest oleme inimesed, ja inimesed muretsevad.” („Üleilmselt mõtlemine, lokaalselt tegutsemine, isiklikult elamine”. November-detsember 2007.)
8. Aastaks 2030 jõuab linnastumine 60 protsendini. Kui maailma elanikkonnast aina suurem osa elab linnades, muudab kiire ehitustegevus nende majutamiseks praegused keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikud probleemid tõsisemaks. Epideemiad muutuvad rahvast täis elamispiirkondade ja kehva kanalisatsiooni tõttu sagedasemaks. Kliimasoojenemine võib kiireneda tänu suurematele süsinikdioksiidiemissioonidele ja süsinikku imavate taimede kadumisele. (Marvin J. Cetron ja Owen Davies. „Trendid, mis kujundava homset maailma. Esimene osa”. Märts-aprill 2008.)
9. Lähis-Ida muutub ilmalikumaks, samas kasvab religiooni mõju Hiinas. Michigani Ülikooli uurimuse põhjal kahaneb rahva toetus religioossele valitsusele riikides nagu Iraak. Teadlaste sõnul uskus 2004. aastal vaid veerand vastanutest, et Iraak oleks parem koht, kui religioon ja poliitika oleks eraldatud. Aastaks 2007 oli see osakaal kasvanud kolmandikuni. Teised raportid viitavad, et usklikkus kasvab Hiinas majandustegevuse ja üleilmastumise kaudse tulemusena. („Maailma trendid ja prognoosid”. November-detsember 2007.)
10. Aastaks 2030 kasvab elektrile juurdepääsu omavate inimeste osakaal 83%-ni. Elektrifitseerimine on maailmas kasvanud, elektriühendus oli 1970. aastal 40%, 2000. aastal 73% ja aastaks 2030 võib jõuda 83%-ni maailma elanikkonnast. Elektrivarustus on hädavajalik elukvaliteedi tõstmiseks ning maailma toodetele ja teenustele ligi pääsemiseks. Vaesunud aladel, nt Sahara-aluses Aafrikas, on elektrifitseeritus endiselt madal, näiteks Uganda on elektrifitseeritud vaid 3,7% ulatuses. (Andy Hines, „Üleilmsed trendid kultuuris, infrastruktuuris ja väärtustes”. September-oktoober 2008.)
