See ei tähenda, et peaksid hakkama oma karvase lemmikuga uppunud nutifoni nühkima. Ent kui sul on oma kiisule koju ostetud läbipaistvat kassiliiva, mis koosneb silikageelist, siis võib see telefoni päästjaks saada küll.

Vesiseid stsenaariume on nutitelefoni jaoks igapäevaelus mitmeid: wc-pott, kraanikauss, suvel lisanduvad veel ka mitmed rannastsenaariumid. Kui õnnetus on juba juhtunud, siis - nagu Gazelle kirjutab - on üheks vähemalt USAs üldlevinud koduseks meetodiks panna telefon peale aku eemaldamist ja kuivatamist mõneks ajaks toore riisi sisse. Riis töötab absorbendina ja imeb niiskuse endasse.

Gazelle`i katses prooviti aga teisigi niiskust imavaid materjale. Lisaks riisile pandi telefone kuivama muuhulgas kiirkaerahelvestesse, pärlkuskussi, kiirriisi, tavalisse kassiliiva ja läbipaistvatest graanulitest koosnevasse kassiliiva. Need graanulid on tehtud silikageelist ehk suure poorsusega ränidioksiidist, mis on ülitugeva imamisvõimega. Mõnikord leiab silikageeli ka pisikestest pakikestest, mida elektroonikaseadmete karpidest leiab. Ja Gazelle`i katsest selgus, et just silikageel ongi kõigist variantidest kõige efektiivsem.

Niisiis, kel telefoniga õnnetusjuhtum on ette tulnud, tuleks esmalt selle kaas lahti teha ja aku eemaldada, seejärel raputada telefon võimalikult kuivaks (niiskuse väljaimemiseks võib kasutada a tolmuimejat, aga kindlasti ei tasuks pruukida kuuma õhuga fööni) ja siis asetada see silikageeli. Kiirriis pidavat peaaegu sama hästi töötama, tavaline valge riis aga peaaegu üldse mitte.

Popular Mechanics lisab veel samal teemal, et kui telefon on kukkunud soolasesse ookeanivette, ei ole halb idee see enne kuivatamist mageda veega üle loputada, kuna soolakristallid võivad telefoni õrnu komponente kahjustada.

Kui pärast kahe-kolmepäevast silikageelis pikutamist aga telefon ikka pilti ette ei võta, võid hakata mõtlema uue ostmisele.