Kumb on ikkagi nõrgem sugupool? Naised elavad näljahädad ja haigusepideemiad paremini üle kui mehed

 (30)

Kumb on ikkagi nõrgem sugupool? Naised elavad näljahädad ja haigusepideemiad paremini üle kui mehed
Foto: Shutterstock

Naiste keskmine eluiga on meeste omast pikem igal pool maailmas, mõnes piirkonnas või riigis koguni kümmekond aastat. Teadlased on kindlaks teinud, et sel on lisaks sotsiaalsetele ja käitumuslikele põhjustele ka bioloogiline selgitus.

Naised elavad kauem kui mehed – selles teadmises ei ole iseenesest midagi uut. Küll on aga teadlased pärast põhjalikku uurimistööd selgitanud välja, et naised elavad tõenäolisemalt üle ka eriti rasked ajad, näiteks näljahädad või haigusepideemiad, ning sellel on bioloogilised põhjused, vahendab Science Daily.

Lõuna-Taani ülikooli ja USA Duke'i ülikooli teadlaste Virginia Zarulli ja James Vaupeli juhtitud uuringurühm analüüsis rohkem kui 250 aasta jooksul kogutud keskmise eluea andmeid just tingimustes, kus inimesed olid erinevate õnnetute asjaolude tõttu hukkunud.

Andmed hõlmasid seitset eri gruppi, kus ühe või mõlema soo eluea pikkuseks oli 20 aastat või vähem, nende seas näiteks 19. sajandi USA ja Trinidadi orjade, 18., 19. ja 20. sajandi Rootsi, Iirimaa ja Ukraina näljahädade ohvrite ning Islandi 19. sajandi lõpu leetrihaigete andmeid.

Seotud lood:

Selgus, et keskmise eluea vahe naiste ja meeste puhul tekib juba imikueas. Kui eluolud on eriti karmid, elavad beebitüdrukud kauem kui -poisid. Näiteks tüdrukud, kes sündisid Ukrainas 1933. aastal näljahäda ajal, elasid keskmiselt 10,85-aastaseks, poisid vaid 7,3-aastaseks – umbes 50%-line erinevus.

Fakt, et räägime just imikueast, tähendabki teadlaste hinnangul seda, et sugudevaheline keskmise eluea lõhe tekib ka bioloogilistel põhjustel, sest eri soost imikute käitumises ja elukeskkonnas on sel hetkel vähimad erinevused.

Tulemused viitavad niisiis sellele, et sugudevahelist keskmise eluea lõhet ei saa selgitada üksnes käitumuslike (mehed ongi ju julgemad ja riskialtimad) või sotsiaal-majanduslike põhjustega (ületöötamine, alkoholism, vägivald).

Naistel on bioloogiline eeldus kauem elada, kasvõi näiteks naissuguhormooni östrogeeni tõttu, mis aitavat keha immuunsüsteemi erinevate nakkushaiguste eest kaitsta. Aga ka geenid mängivad siin muidugi oma rolli.

Loe veel

Loe teadlaste põhjaliku uurimuse kohta lähemalt siit.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare