Portsmouthi ülikooli psühholoogiadoktori Sharon Leali sõnul ei pea kindlustuskelmustega tegelevad juurdlejad tulevikus enam valeväidete tuvastamisel „sisetundele” lootma, vahendab The Daily Telegraph.

„Vastupidiselt üldlevinud uskumusele ei ole motiveeritud valetajatel kombeks niheleda, pilku maha lüüa või närviliselt silmi pilgutada. Reeglina on nad rahulikud ning nende valed hoolikalt, viimase üksikasjani läbi mõeldud,” ütleb Leal.

„Isegi suurem osa selle valdkonna eksperte hindab oma valetuvastusvõimekust üle. Sama hästi võiksid nad kulli ja kirja visata, ja nende pettusetuvastamise tulemus jääks umbes samaks, mis see praegu on — 50:50.”

Leali hinnangul mõtlevad valede hoolikad ettevalmistajad oma jutu eelnevalt läbi ja seejuures tuubivad hulga informatsiooni pähe. Leal loodab välja uurida, kuidas selline teabe-üleküllus ajus inimese käitumist muudab.

Kindlustuspettuste osakaal on majandussurutise tingimustes sagenenud, lisas ta. „On selline ütlemine, et häda ajab härja kaevu. See tähendab, et kui ajad on rasked, on inimesed varmamad reegleid rikkuma. Mis puutub kindlustuspettustesse, siis vastab see kahtlemata tõele.”

Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!