Miljonite aastate pärast need kaks galaktikat liituvad, seda paljuski sarnaselt sellele, kuidas Linnutee ja Andromeeda galaktika miljardite aastate pärast ühinevad. Andmed NASA Chandra Röntgenkiirguse Observatooriumist (lilla) on sellel pildil näidatud koos Hubble’i Kosmoseteleskoobi andmetega(punane, roheline, sinine). VV 340 asub Maast umbes 450 miljoni valgusaasta kaugusel, vahendab Fyysika.ee.

Kuna VV 340 kiirgab kõige heledamalt just infrapunavalgust, siis asub see Helendavate Infrapuna Galaktikate(Luminous Infrared Galaxy ehk LIRG) nimistus. Need vaatlused on osa Great Observatories All-Sky LIRG Survey’st (ehk GOALS), kombineerides andmeid Chandralt, Hubble’ilt, NASA Spitzeri Kosmoseteleskoobilt, Galaxy Evolution Explorerilt (GALEX) ja maapinnal asuvatelt teleskoopidelt. Antud seire sisaldab kohaliku Universumi rohkem kui kahtesadat LIRGi. Selle uurimuse peaeesmärk on mõista, miks LIRGid nii palju infrapunavalgust kiirgavad. Need galaktikad genereerivad energiat kiirustega, mis on tavaliste galaktikate energiatootmisest kümme kuni sada korda kiirem. Üldiselt peetakse energia kõige tõenäolisemaks allikaks aktiivselt kasvavat ülimassiivset musta auku või intensiivset tähetekke algust, kirjutab Physorg.com.

Töö GOALSi seire juures pole veel kaugeltki lõppenud, kuid esmased andmeanalüüsid VV 340 kohta demonstreerivad hästi mitme observatooriumiga tehtud vaatluste võimeid. Chandralt saadud andmed näitavad, et VV 340 Northi keskmes asub tõenäoliselt kiiresti kasvav ülimassiivne must auk, mida varjab hästi nii tolm kui ka gaas. Galaktikapaari infrapunakiirguses, mida vaatleb Spitzer, domineerib VV 340 North, mis annab alust arvata, et musta augu olemasolu selle keskmes on tõenäoline. Sellest infrapunakiirgusest toodab must auk vaid murdosa.

Enamiku ultravioletsest ja lühilainelistest optilistest kiirgustest galaktikapaaris kiirgab VV 340 South – seda GALEXi ja HST andmetel. See näitab aga seda, et VV 340 on kodus palju rohkematele tekkivatele tähtedele. VV 340 tundub olevat ülimalt hea näide erinevatel kiirustel arenevatest kuid omavahel interakteeruvatest galaktikatest.