Kuidas õues kokata nii, et keegi haigeks ei jääks
Suve saabumine tähendab paljude jaoks värskes õhus einestamise hooaja algust. Enne väligrilli läitmist või võileivakorviga metsa tormamist on aga mõistlik endale mõned lihtsad tervishoiureeglid selgeks teha, kuna lageda taeva all kokkamine ja söömine võib mõnikord soodustada toidu kaudu levivate haiguste puhkemist, vahendab Medical Xpress.
Martin Bucknavage juhtis tähelepanu kõige olulisematele põhimõtetele, mida suvistel välisöömaaegadel kindlasti järgima peaks:
• Veendumaks, et toit on korralikult küpsenud, tuleks appi võtta toidutermomeeter.
Hankige hea digitermomeeter ja sisestage see töödeldava lihatüki kõige jämedamasse piirkonda. Hakklihatoitude sisetemperatuur peab küündima vähemalt 71 kraadini, kana ja muid linnulihatooteid peaks küpsetama vähemalt 74 kraadini.
"Kõige kindlam viis kontrollida kotleti või kanatüki küpsust on termomeetri abil," rõhutas spetsialist. "Paraku määravad paljud lihatoote küpsusastet värvuse järgi, mis on ekslik. Igal aastal saab hulk inimesi kolibakteri-nakkuse või salmonelloosi just sellepärast, et toitu pole küpsetatud temperatuurini, mis need organismid tapaks."
• Hoidke toitu alati külmas.
Piknikule minnes peavad kergestiriknevad toiduained — võileivad, viilutatud tomatid, tükeldatud salat, melon või arbuus — püsima pidevalt jahedas.
Kui väljas on sooja 25–30 kraadi, võivad bakterid paljuneda äärmiselt kiiresti. Kõiki riknemisalteid toiduained tuleks transportida jahutuskastis koos jääpakkide või -kottidega.
"Üks soojalembene bakter on näiteks Staphylococcus aureus, kelle eritatud toksiin võib inimese vägagi haigeks teha," selgitas Bucknavage. "Hoides toitu temperatuuridel alla viie kraadi, kahandame võimalike probleemide ilmnemise tõenäosust oluliselt."
• Tooreid ja töödeldud toiduaineid hoitagu lahus.
Bucknavage'i osutusel on see üks olulisemaid reegleid, mida samas kõige sagedamini eiratakse. Jahutuskasti täites on äärmiselt tähtis hoida toortoitu — eriti toorest liha — eraldi valmistoitudest, mis täiendavat küpsetamist ei vaja.
"Liiga sageli püütakse kõike vajalikku mahutada ühte jahutuskasti, mistõttu toorest lihast imbub vedelikke puuviljadele, joogipurkidele ja saiale-leivale," rääkis Bucknavage. "Tihti esineb lihavedelikes haigusttekitavaid pisikuid nagu salmonella ja E. coli, millega kokku puutunud toitu ja jooki pruukides võib inimene haigestuda."
Lisaks toiduainete lahususe printsiibile tuleks ka toore liha käitlemiseks tarvitatavaid söögiriistu hoida lahus valmistoidust ja selle söömise riistadest.
• Ärge unustage korralikult käsi pesta. Kui olete puudutanud toorest liha või puhastamata pindasid, tuleb käed enne muude toiduainete või riistade näperdamist puhtaks pesta.
"See kõlab küll iseenesestmõistetavalt, ent ometi on just räpased käed rabavalt tihti õues valmistatava söögi reostumise põhjuseks, kuna välitingimustes on vahel raske leida kohta käte põhjalikuks pesemiseks seebiga," märkis Bucknavage.
"Veenduge, et kõik kätepesuks vajalik on kindlasti kaasas ning ärge jääge lootma vaid antiseptilistele lapikestele," rõhutas Bucknavage, lisades, et ehkki antiseptilise ainega niisutatud lappidest võib olla abi, ei suuda need alati üksinda kõrvaldada kogu pisikutele meelepärast ainest.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!