Kui vana on Eesti põhjavesi?
Liustiku sulamisel tõrjuti juba enne maapõues olnud soolasema põhjavee varud Lõuna-Eestis paiknevasse sügavamasse ossa. Põhja-Eestis sai ülekaalu väga mage liustikuvesi, kirjutab Novaator.
Põhja-eestlased saavad ammutada vett 60-300 meetri sügavuselt Kambrium-Vendi põhjavett, mille soolsus on kõigest 100-600 milligrammi liitri kohta.
Lõuna pool Värskas, Häädemeestes ja Ruhnus, kus sama põhjaveekiht asub 500-700 meetri sügavusel, on tegu soolase mineraalveega, mida igapäevase joogiveena tarvitada ei kõlba.
Veidi noorem on põhjavesi Lääne-Eestis, kus liustiku sulavee maasse imbumise tingimused olid teistsugused kui mujal Eestis
Suur osa eestlasi ammutab oma joogivee Eesti kõige sügavamast, Kambrium-Vendi põhjaveeladestikust.
Hiljuti Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi geoloogia osakonnas kaitstud Valle Raidla doktoritöö kinnitas, et osa selle ladestiku põhjaveest pärineb viimase jääaja liustiku sulamisest.
Iga geograafilise ala sademetele on omane kindel suhe hapniku raske ja kerge isotoobi sisalduse vahel. Ekvaatori lähedal leidub sademetes suhteliselt rohkem rasket isotoopi kui külmematel aladel.
Sademete isotoopkoostis peegeldub ka kohalike veekogude ja põhjavee isotoopkoostises. Ometi on Eestis erandiks Kambrium-Vendi veeladestu põhjavesi, milles raske hapniku aatomeid on vähem kui Eesti sademetele üldiselt omane.
Põhjuseks arvatakse, et ladestikku on tunginud viimasel jääajal, 27 000 — 10 000 aastat tagasi Eestit katnud liustiku sulavesi.
See, et osa Kambrium-Vendi ladestiku põhjavett pärineb liustikust, on siiski vaid hüpotees. Et hüpoteesile kinnitust leida, tuli määrata selle põhjavee vanus — aeg, kui kaua see on maapõues veetnud.
Tavapärane dateerimine radiosüsiniku osahulga järgi põhjavee puhul ei sobi, sest mitmesugused maapõues toimuvad geokeemilised protsessid võivad seda osahulka muuta.
Uuringud näitasid, et peamiselt on Kambrium-Vendi põhjavee süsinikusüsteemi mõjutanud kivimitest lahustunud dolomiit, samuti bakterid, kes on lagundanud samades kivimites leidunud iidset orgaanilist materjali. Nende protsesside kaudu lisandub põhjavette süsinikku, seega süsinikuisotoobi 14C suhteline hulk väheneb ning radiosüsiniku meetod ülehindab põhjavee vanust.
Leiti teisigi geokeemilisi protsesse, mis küll otseselt süsiniku osahulki ei mõjuta, kuid mida ometi on vaja põhjavee vanust rehkendades arvesse võtta.
Neid tegureid arvutustesse kaasates ilmnes, et Kambrium-Vendi põhjavesi imbus maasse 12 000 — 25 000 aastat tagasi. See kinnitab liustikuvee hüpoteesi: just tollal oli Eesti ala kaetud Skandinaavia liustikuga.
