Kui kaitstud on häkkerite eest rahvusvaheline kosmosejaam ISS?
Sellel, miks rahvusvahelise kosmosejaama ISSi juhtimisprogrammi sisaldanud NASA süleraali vargad ei ole veel jaama enda kontrolli alla võtnud, on veenev põhjus — see pole nimelt võimalik, vahendab Discovery News.
Sada miljardit dollarit maksma läinud kosmilise uurimislabori pearaali võtmed asuvad Maal juhtimiskeskustes, peamiselt Houstonis NASA Lyndon B. Johnsoni nimelises kosmosekeskuses ja Moskva lähistel, kust Venemaa juhib enda hallatavat osa kosmosejaamast.
Samuti on NASA käsutuses tagavara-juhtimiskeskus George C. Marshalli nimelises kosmoselennukeskuses Alabama osariigis Huntsville'is puhuks, kui orkaan või mõni muu põhjus Houstoni keskuse töö peatab.
"Varastatud sülearvuti ei anna voli ISSi juhtida," rõhutas NASA kosmoseoperatsioonide osakonna juhataja William Gerstenmaier. "Reeglina polegi meil sülearvuteid, mis võimaldaksid ISSi juhtida. Selleks on vaja viibida volitatud lennujuhtimiskeskuses."
NASA siseinspektuur teatas USA kongressile möödunud nädalal, et 48 NASAst ajavahemikus 2009. aasta aprillist 2011. aasta aprillini kaduma läinud portatiivse arvutusseadme hulgas oli ka kosmosejaama juhtimiseks ja kontrollimiseks vajalikke algoritme sisaldanud süleraal.
"NASA on muutunud üha arvukamate oskuslike küberrünnakute sihtmärgiks," kirjutas inspektuuri ülem Paul Martin USA kongressi teaduse, kosmoseuuringute ja tehnoloogia komitee juurdluskomiteele esitatud tunnistuses.
"Kuni NASA ei hakka täies ulatuses rakendama kogu agentuuri hõlmavat andmekrüptimislahendust, ähvardab selle mobiilsetel arvutusseadmetel ja portatiivsetel infokandjatel talletatud delikaatseid andmeid jätkuvalt suur kadumamineku- või vargusoht," kirjutas Martin.
Martin tunnistas kongressile, et inspektorid on viimasel paaril aastal läbi viinud rohkem kui 16 eraldi juurdlust NASA võrkudesse tungimise juhtumite asjus, millest mitmed on päädinud vahistamiste ja süüdimõistvate otsustega välisriikides nagu Hiina, Suurbritannia, Itaalia, Nigeeria, Portugal, Rumeenia, Türgi ja Eesti.
Inspektuur avastas ka, et kuues NASA kosmoseaparaatide juhtimisega seotud arvutiserveris esines kriitilise tähtsusega andmete kaitses lünki, mille kaudu võrguründajal oleks olnud võimalik serverid enda kontrolli alla võtta või kasutuskõlbmatuks muuta. Lünklike serverite hulgas olid näiteks (praeguseks erru saadetud) kosmosesüstiku ja rahvusvahelise kosmosejaama tööd toetavad süsteemid.
Gerstenmaier nõustub, et NASA võiks oma arvuteid paremini turvata — näiteks krüptida kõvakettad ja pöörata rohkem tähelepanu püsivarale, välkmäluketastele ja tarkvarale, mis ohtlikke programme kanda võivad.
Kosmosejaama turvalisuse pärast Gerstenmaier aga mures pole.
"Ma ei taha küll häkkerite kogukonnale väljakutset esitada, aga meie turvalisus on päris hästi kaitstud," rääkis ta.
Mitte, et umbes 380 kilomeetri kõrgusel Maa kohal lendav jaam oleks küberneetiliste kuritarvituste suhtes minevikus täiesti immuunne olnud. Näiteks ilmus 2008. aastal jaama süleraalides lagedale veebimängurite paroole varastama programmeeritud arvutiviirus.
"On paratamatu fakt, et väike murdosa välismaailmaga ühendatud arvuteid sisaldab turvariske," nentis Washingtonis tegutseva ajutrusti GlobalSecurity.org direktor John Pike. "Sel teemal tehakse lihtsalt väga palju suuri sõnu, mis hirmutab tehnilise kirjaoskuseta inimesi. Nii hangitakse täiendavat rahastust."
"Taolised intsidendid on normaalsed," lisas Gerstenmaier. "Kosmosejaama elementaarne lennujuhtimistarkvara on üsna kaitstud."
NASA administraatoril Charlie Boldenil tuleb täna kongressi komitee ees tunnistusi andes vastata mõnedele täiendavatele küsimustele.
"Loodan, et teil on valmis vastused mõnedele küsimustele, mis meil on tekkinud pärast hr Martini tunnistusega tutvumist," sedastas Florida demokraadist senaator Bill Nelson teisipäeval Boldenile saadetud kirjas.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!